nii iga riigi territoriaalse puutumatuse, poliitilise sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega. 3 ÜRO STRUKTUUR ÜRO liikmeteks on suveräänsed riigid, kes on võimelised täitma ÜRO põhikirjas fikseeritud eesmärke ning põhimõtteid. Juhul kui liikmesriik rikub põhimõtteid võidakse talt ära võtta hääleõigus Peaassambleel. Praegu on ÜRO-l 192 liiget. ÜRO struktuur on väga keerukas. Organisatsiooni aluseks on kuus peaorganisatsiooni: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotisaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus, Sekretariaat. 3.1 Peaassamblee (General Assembley) on ÜRO keskne organ ning ta koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Tema funktsioonid on määratud ÜRO põhikirjas. ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis, organisatsiooni esimeseks peasekretäriks valiti Trygve Lie Norrast. ÜRO peakorteri
- arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid; - teha rahvusvahelist koostööd majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humanitaarse iseloomuga probleemide lahendamisel; - olla keskus, mis kooskõlastaks riikide tegevust nende probleemide lahendamisel. Praegu on ÜRO-l 192 liiget, Eestist sai ÜRO liige 1991. aastal. Alates 2007 ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Lõuna-Koreast ÜRO struktuur on väga keerukas. Organisatsiooni aluseks on viis peaorganisatsiooni: 1. Peaassamblee (General Assembly) on ÜRO keskne organ, milles kõik riigid on esindatud ühe häälega. Peaassamblee valib viieks aastaks peasekretäri ja 10 julgeolekunõukogu mittealalist liiget. Peaassamblee pädevusse kuuluvad ka ÜRO eelarve kinnitamine ning liikmemaksu kindlaksmääramine. Peaassamblee korraline istung toimub igal aastal sügisel ja kestab ligi 65 tööpäeva. Tähtsamad organid on Genfis asuv Inimõiguste Komisjon ja ÜRO Desarmeerimiskomisjon. 2
· arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid; · teha rahvusvahelist koostööd majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humanitaarse iseloomuga probleemide lahendamisel; · olla keskus, mis kooskõlastaks riikide tegevust nende probleemide lahendamisel. Praegu on ÜRO-l 192 liiget, Eestist sai ÜRO liige 1991. aastal. Alates 2007 ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Lõuna-Koreast ÜRO struktuur on väga keerukas. Organisatsiooni aluseks on viis peaorganisatsiooni: 41 1. Peaassamblee (General Assembly) on ÜRO keskne organ, milles kõik riigid on esindatud ühe häälega. Peaassamblee valib viieks aastaks peasekretäri ja 10 julgeolekunõukogu mittealalist liiget. Peaassamblee pädevusse kuuluvad ka ÜRO eelarve kinnitamine ning liikmemaksu kindlaksmääramine. Peaassamblee korraline istung toimub igal aastal sügisel ja kestab ligi 65 tööpäeva
51 teha rahvusvahelist koostööd majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humanitaarse iseloomuga probleemide lahendamisel; olla keskus, mis kooskõlastaks riikide tegevust nende probleemide lahendamisel. Praegu on ÜRO-l 186 liiget, Eestist sai ÜRO liige 1991. aastal. ÜRO struktuur on väga keerukas. Organisatsiooni aluseks on kuus peaorganisatsiooni: 1. Peaassamblee (ingl General Assambly) on ÜRO keskne organ, milles kõik riigid on esindatud ühe häälega. Peaassamblee valib viieks aastaks peasekretäri ja 10 julgeolekunõukogu mittealalist liiget. Peaassamblee pädevusse kuuluvad ka ÜRO eelarve kinnitamine ning liikmemaksu kindlaksmääramine. Peaassamblee korraline istung toimub igal aastal sügisel ja kestab ligi 65 tööpäeva. Tähtsamad organid on Genfis asuv Inimõiguste Komisjon ja ÜRO
annaabi.ee 
