D vit- põhjustab rahhiiti, luud pehmenevad ning moonduvad. AINEVAHETUSE KIIRUS sõltub: 1)mida väiksem kehamass, seda kiirem AV. 2)mida noorem, seda kiirem AV. 3)mida madalam keha temperatuur, seda aeglasem AV. 4)mida suurem toitainete hulk, seda kiirem AV. Kuidas organism mõjutab ainevahetuse kiirust?(lk.90-91) 1)energiavahetuse abil; 2)ensüümide kaudu. toiduaine toitaine Liha Valgud peamsielt Kartul Süsivesikud(tärklis) Herned Valgud, süsivesikud Pekk Rasv enamuses Pähklid Rasv,valgud,süsivesikud Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hamamste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. SEEDIMINE: SUUS: 1)toimub toidu peenestamine; 2)toidu segamine; 3)niisutamine;
Aasta suveolümpiamängudel, kus 15 riigi esindajad moodustasid selleks komiee ning samal aastal toimus Berliinis rahvusvaheline kongress, kus võeti vastu rahvusvahelise kergejõustikuliidu põhikiri, valiti president ja kinnitati esimesed maailmarekordid. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 2 KERGEJÕUSTIKU ALAD Kergejõustikuga võisteldake peamsielt olümpiamängudel ning Euroopa- ja maailmameistrivõistlustel. Eraldi kategooriates võistlevad mehed ja naised ning lisaks kategoriseeritakse ka vanuse järgi. Alates 2008. aastast on nii meeste kui naiste võistlustel 24 ala. Jooksudest võistlevad nii mehed kui ka naised 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus ning 3000 m takistusjooksus. Erinev distants on tõkkejooksus: naistel 100 ja 400m ning meestel 110 ja 400m
aadlike rüütelkond, mis vene ajal oli väga suure tähtsusega.See oli pm aadlike omavalitsus, oma võimu organ. Maapäevale valiti kõige tähtsamad nendest.Liivimaal kuningas keelas rüütelkondadel kokku koguneda ja tekkida.See näitab, et Liivimaasse suhtuti teisiti, teisejärguliselt. 17 saj keskpaigast rüütelkonna võim suurenes. Tulenes sellest mõiste LANDESTADT e saksa k ''maa riik''- hõlmas kogu tänapäeva eesti ala. Seda valitsesid rüütelkonnad peamsielt. Kuulus ikkagi Rootsi riigi koosseisu.See jäi püsima ka vene võimu ajal, aga mõistet kasutati ainult Rootsi ajal. Landestadt näitas seda, et aadlikel siin aladel suur võim. Enne landestadti kujunemist püüdis Rootsi võrdsustada talupoegade olukorda eestimaal ja rootsis.Seda tegi eriti kuningas Karl IX (1604-1611).Aadlikud olid selle vastu ja kuningaloli vaja aadlike toetust seega ei teostatud täielikult.
Üheski linnas ei olnud eestlasi siiski üle 50%. Peipsi äärsetel alasel oli palju venelasi ja saartel ja Läänekaldal oli plaju rootslasi. Linnades elas siiski vähe inimesi(talupoegi oli 95%, aadlike 0,5-1%). Välismigratsioon: 17. saj algul (venelased, soomlased, lätlased, holland, sot, ungar, leedulased) Eestis olid sakslased pealmiselt kõrgkihis, kuid neid leidus ka madalamates kihtides. 18. saj tuli palju saksa käsitöölisi Eestisse. Venelaste osakaal oli siiski väike, neid oli peamsielt seoses väesalkadega. Venelased kuulusid eestalstega linnades alamkihti. 19. sajandil lubati tahtsid talupojad minna keelatud Venemaale, lootes sealt leida paremat elu, kuid ei leidnud seda. 3. Eesti ala valitsemine Rootsi ajal ja Vene ajal. Haldusjaotus: Rootsi ajal, Vene ajal, asehalduskord. Keskvõim: võimuesindajad, tegevusvaldkonnad Rootsi aeg(1561, 1583, 1629, 1645, 1660 1710) Rootsi ajal jaotati Eesi alad kaheks: Eestimaa kubermang(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa,
on tegu. Liivimaalased , kes venemaale viidi, on segase kirikusaatusega, 75/76 on teateid, et neil on antud õigeusu kiriku poolt luba rajada oma luba. Ivan IV80ndatel on selle kiriku aga käskinud kinni panna.Konkreetseid teateid ei ole, et kuskil konkreetses kohas oleks säilinud kirikutegevus. Teated rootsi poolel lutheri kiirku saatusest on trööstitu, katoliiklased lõuna-eestis räägivad samuti, et seal ei ole midagi. Kirikuelu säilis peamsielt siiski vaid linnades, kirik sai tegutseda kas pidevalt või vähemalt episoodiliselt. Kõige parem seisus Pärnus. Kõige tähtsamad linnad olid Narva Tartu ja Pärnu. Tartu oli administratiivne sõjanduskeskus, Narva majanduskeskus. 1559 laseb tsaar tuua oma senise väliskaubanduse Narva. Narvast saab Moskva üks kõige tähtsamaid linnu maj mõttes. 75 sai Ivan enda valdusesse ka Pärnu. Teda paelus see, et tegu oli endise Hansa linnaga.
annaabi.ee 
