Tema asend süsteemis. Kaitseklapi töö põhineb sellel, et süsteemis mõjuv rõhk püüab avada normaalselt suletud äravooluava, mida hoiab suletuna reguleeritava pingega vedru toimel töötav klapp. Vedru poolt avaldatav klapi sulgemisjõud vastab klapi avanemisrõhule. Kaitseklapp häälestatakse rõhule, mis on ca 15...20 protsendi võrra suurem maksimaalsest töörõhust. Samal ajal on klapi avanemisrõhk süsteemi lubatud rõhust samavõrra väiksem. Kaitseklapp lülitatakse vedeliku peamagistraaliga paralleelselt. Rõhu kasvades üle lubatud piiri klapp avaneb ja laseb osa magistraalis voolavast vedelikust paaki tagasi, mille tulemusena rõhk süsteemis väheneb ja klapp sulgub kuni uue avanemiseni 22.Millest on sõltuv täituris (silindris, mootoris) mõjuva rõhu suurus. Pumba väljundis mõjuva rõhu sõltuvus täituris mõjuvast rõhust. Silindris mõjuva rõhu suurus on pöördvõrdeline silindri ristlõikepindalale mõjuva jõu ja selle pindalaga. Mida suurem jõud
abil häälestatud lubatud maksimaalset rõhu väärtust. Rõhu suurenemine süsteemis võib olla tingitud: · töövedeliku ülejäägist. Pumba tootlikkus on suurem süsteemi tarbest. Tekib vedeliku ülejääk ja kuna vedelik ei ole kokkusurutav, hakkab rõhk kiiresti suurenema; · koormuse suurenemisel kasvab tema ületamiseks vajalik rõhk; · süsteemi rikete (ummistuste jne) korral. Kaitseklapp lülitatakse vedeliku peamagistraaliga paralleelselt. Klapi sisendava P ühendatakse süsteemiga ja kasutades manomeetrit häälestatakse klapi avanemisrõhk. Selleks tuleb käivitada pump, viia silinder lõppasendisse või sulgeda jaoti ja muutes klappi sulgeva vedru pinget, jälgida manomeetri näitu. Kui manomeeter näitab soovitud rõhu suurust, on klapp reguleeritud. Rõhu kasvades üle lubatud piiri, klapp avaneb ja laseb osa magistraalis
veekindel sektsioon tühjaks kui laeval on kreen 5 ja tasakiilul Reisilaeval peab olema võimalik pumbata sõltumata kreeni olemasolust Laeva tühjaks pumpamise tarvis on vajalik paigutada kumbagi poordi pilsitorustik ja –kaevud Pilsi kaevus asub imitoru, mis on ümbritsetud kattega (strum box), kuhu on tehtud augud, mis peavad takistama prügi sattumise pilsisüsteemi. Kaubalaevadel on vähemalt kaks mootoriga pumpa ühendatud pilsi peamagistraaliga, reisilaevadel vähemalt kolm 30. Ballastisüsteem Ballasti kasutatakse tühjendamiseks ja ümberpumpamiseks laeva trimmi ja püstuvuse muutmise eesmärgil. Ballast on merevesi, mis pumbatakse vastavasse ballasttanki Ballastitankid võivad asua topeltpõhjas, vöör ja ahterpiigis. Ballastsüsteemi klapid peavad võimaldama voolu mõlemas suunas 31. Tankide mõõdutorud, -õhutorud Mõõdutorud on igal tankil ja ka ruumidel, kuhu ei ole kerge ligi pääseda, ning on
tori j argsesse sisselaskekanalisse, kust see koos kütte- -si ööni k la p p 13, mis avaneb 4,5 kgf/cm 2 (MT-8 -- seguga satub karterisse. Oli etteannet kontrollitakse klapp- 3,5 + 0,5 kgf/cm2) rõhul ja laseb õli tagasi pumba imikana- anduriga, mis õli normaalsel etteandmisel süütab punase lisse. Kui õlirõhk mingi rikke tõttu langeb alla 1,7 kgf/cm 2, signaallambi. Selleks et õlitus ei sõltuks üksnes mootori siis sulguvad peamagistraaliga ühendatud avariianduri 22 pööretest, vaid ka koormusest, on õlipumba doseerseadis kontaktid ja esilaternal süttib roheline signaallamp. ühendatud trossi kaudu gaasikäepidemega. Peamagistraalist juhitakse õli esimese raamlaagri keres Selline seguõlitus vähendab õlikulu, heitgaaside suitse- paiknevasse ringkanalisse 16 ja sealt mööda väntvõllisse mist ja mürgisust