samuti oma muusika rahvuslikkust, kuid tegi seda väga lihtsate vahenditega. Lüdigi laulud kõlavad hästi, on jõukohased ka väiksematele ning tagasihoidlikumate võimetega kooridele ning levisid omal ajal nii Peterburi kui eesti kooride seas.Tuntumaks tema teoseks on kujunenud laulupidude avalaul ,,Koit".See laul oli kirjutatus Viljandi samanimelisele lauluseltsile.Seltsi juhatus palus Lüdigilt abi, et 1904. aasta augustis tähistada seltsi 35. sünnipäeva. Kooriharjutustel hakanud käima pealtkuulajaid, alati viibinud seal ka Friedrich Kuhlbars. Laulu saamise kohta on Lüdig oma mälestustes kirjutanud: ,,Seal siis juhtus ühel õhtul, et ,,Koidu" mehed palusid mind seltsile lipulaul luua. Nõustusin, kui kohase teksti saan. Kuhlbars oli kohe nõus sõnu kirjutama, need valmisid umbes 10 minuti jooksul. Ma ei tahtnud Kuhlbarsist tempos maha jääda, hankisin noodipaberi ja pliiatsi ning asusin viisi kirjutama
See tekkis Kaarli kiriku juurde loodud meeskoorist. See ei tegutsenud väga pikalt. · Tallinnas Estonia · Tartus Vanemuine kõige mitmekülgsem. Korraldasid esimese laulupeo. See oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50ndale aastapäevale. · Viljandis Koit · Narvas Ilmarine · Pärnus Endla Seal tegeleti eelkõige koorilauluga, hiljem ka lavastati näidendeid. Esimene laulupidu Pealtkuulajaid oli umbes 50 000. Kokku registreeritud 46 koori ja 5 orkestrit. Esimene kuni kolmas laulupidu olid esindatud ainult meeskoorid. Kava koosnes põhiliselt Saksa lauludest, eesti keelse tekstiga. Juhatasid koore Jannsen ja Kunileid. Kaks päris Eesti laulu olid: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani". Aleksander Saebelmann - Kunileid 1845-1875 (Jakobson: ,,Otsib kuni leiab" = Kunileid) Teine üldlaulupidu toimus kümme aastat hiljem, Tartus. 1880 oli Tallinnas kolmas üldlaulupidu
v. Wistinghausen pidas eestikeelse tervituskõne. Kõne peale lauldi hümn ja löödi klaasid kokku. Kell kaks toimus peaproov laulupeo väljakul. Vajalised ehitused olid platsil tehtud, ruumikas tribüün kõlaseinaga püstitatud, suur hulk istekohti pikkadel pinkidel, telgid karastavate jookidega, mitmed sissekäiguväravad paigaldatud ning pärgade ja lippudega ehitud. Proovi juhatas sisse J. Kappeli kõne. Peaproovile lubati väiksema tasu eest ka pealtkuulajaid, kuid vihmase ilma tõttu kogunes rahvast vähevõitu. Proov lõppes kella seitsme paiku. Peaproovilt siirdus osa lauljaid ,,Lootuse" seltsimajja, kus uuendas vanu tutvusi ja sõlmis uus sidemeid. Teine osa ruttas ,,suurde teatrimajja" Laias tänavas, sest seal etendas ,,Lootuse" näitetrupp eestikeelset lustmängu ,,Piirijärve rentnik". 7. Esimene pidupäev Laulupidude rahvarikkad vabaõhu-kontserdid on alati rippuvad olnud suvistest
(Hillar, Hillar 1994:13-14). Lauljatele oli kinnitatud rinda hõbedane, pillimeestele kuldne laulupeo märk. See kujutas Liivimaa lipuvärvide (punane, roheline, valge) foonile asetatud harfkannelt. Peakomitee liikmed kandsid rosetti Eestimaa kubermangu lipuvärvides (lilla, roheline, valge) (Hillar, Hillar 1994:13). Avatseremoonia algatuseks laulsid koorid pasunakoori ja rahvamassi saatel koraale. Ühislaul kõlas ennekuulmatu jõuga, vapustades nii kaaslauljaid kui pealtkuulajaid (Hillar, Hillar 1994:14). Sellise jõuga polnud Eestis varem kunagi ükski laul kõlanud. Avasõnad lausus peakomitee president pastor A.H.Willigerode. Järgnesid ühislaulud ja nelja pastori jutlused või liturgilised esinemised. Kokku kestsid need lausa neli tundi. Kuid nii suurele rahvahulgale (Lisa 7) olid need halvasti kuulda. Edasi liiguti raekoja ette, kus lauldi tsaarihümni. Edasi mindi Tähe tänavale seltsimajja, kus peeti lõunavaheaeg (Hillar, Hillar 1994:14-15).
aitaksid veelgi, kui saaksid.» Tom läks õnnetuna koju ja nägi sel ööl hirmsaid unenägusid. Teisel ja kolmandal päeval lonkis ta kohtuhoone ümber. Poiss tundis peaaegu vastupandamatut tungi sisse minna, kuid sundis end välja jääma. Huckiga oli sama lugu. Nad hoidusid hoolega teineteisest eemale. Mõlemad läksid aeg-ajalt ära, kuid sama sünge võlu tõi 140 nad peagi jälle tagasi. Tom hoidis kõrvad lahti, kui kohtusaalist väljus pealtkuulajaid, kuid kuulis ainult kurvastavaid uudiseid; võrk tõmbus üha armutumalt koomale vaese Potteri ümber. Teise päeva õhtul räägiti külas, et Indiaani Joe on oma tunnistuses kindel ning kõikumatu ja et pole vähematki kahtlust selle suhtes, milline tuleb kohtuotsus. Tom oli sel õhtul kaua väljas ja tuli läbi akna tuppa. Ta oli hirmsasti erutatud. Möödus mitu tundi, enne kui ta magama jäi. Järgmisel hommikul kogunes terve linn kohtuhoone juurde, sest
annaabi.ee 
