2. Voltige pikisuunas kolm volti 3. Voltige ots käsitsi akordionitaoliseksks 4. Pange salvrätik salvrätirõngasse TASKU 1. Voltige sälvräti pealmine kiht nagu joonisel näidatud 2. Voltige järgmine kiht keskelt kolmnurgaks 3. ...ja veel üks kord esimese kihi alla 4. Keerake ¼ külgedest tagasi MAJAKAS 1. Voltige salvräti alumine nurk kolmnurgaks nagu joonisel näidatud 2. Voltige pealmistest kihtidest allapoole väikesed kolmnurgad 3. Keerake servd tagasi üksteise sisse TIIB 1. Avage salvrätik ruudukujuliselt ja voltige akordionitaoliseks 2. Voltige akordion nagu joonisel näidatud 3. Pöörake pikem osa lühema osa peale KUKEHARI 1. Voltige salvrätik kolmnurgaks nagu joonisel näidatud 2. Keerake alumised nurgad keskele 3. Keerake alumised tiivad tagasi ja üles 4
siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumusaineid ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. • Väljauhte horisondi alla kujuneb tumedamat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. • Mulla paksus kuni 1m. Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd Nulg Erinevaid samblaid. Mustikas. Pohl Taimed Jugapu u Kadakas Tsuuga Sekvoi a Seedermän d
Suuremad järved okasmetsas on Laadoga ja Äänisjärv. Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumuse- ja toiteaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toitaine vaene leedehorisont ehk niinimetatud väljauhthorisont. Selle alla kujuneb tumedat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. Raiesmikel ja lagendikel on elamistingimused paremad. Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad lindude pidulaud on kaetud
ja soistel aladel ning lausalisel igikeltsal. Mets on hõre ja valgusküllane. Seal kasvab rohkesti puhmaid ja samblikke. Okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumus- ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. Selle alla kujuneb tumedamat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. Iseloomulikumad asukad on näiteks pruunkaru ja hunt, veekogude ääres palju kopraid. Metsavööndi põhjapoolses ja mandrite sisemusse jäävas osas on karmid talved ja jahedad suved. Siberis, okasmetsade levikualal, on maapind haaratud igikeltsast, seetõttu on tingimused inimtegevuseks ja -asustuseks rasked. Põllukultuuride kasvatamiseks sobivaid
anonüümseks. Itaalias oli tähtsal kohal seinamaal, madalmaadel koondub kogu tähelepanu tahvelmaalidele, eriti suur tähelepanu altarmaalidele. Nende kõrval hakati tegema ka väiksemaid, mis olid mõeldud jõukamatele linnakodanikele. Maali formaat muutub väiksemaks, et seda saaks kodus seinale panna. 15 saj võeti kasutusele ka õlivärvid. Itaaliasse jõudis see 15 lõpus. Segamise teel ja kihtidena maalidel saadakse lõputult palju erinevaid värvitoone. Sest alumised kihid kumavad pealmistest läbi. Samuti on nad erksamad kui temperad. Võrreldes temperatega, kuivavad nad palju aeglasemalt. Õlikad võimaldavad maalida peendetaile. Nad ei ole huvitatud matemaatilistest loodusreeglitest. Nad toetuvad rohkem oma kogemustele, katsetavad, eksivad ja leiavad selle mida tahavad kujutada. Toetutakse oma nägemistajule. van Eyck. Peetakse 15 saj põhja madalmaade esimeseks suurmeistriks. Tema kuulsamaid teoseid on kenti altar mille ta maalis oma vennaga. 1432
sügisel värvirohkeks. Heletaiga levikualal esineb sageli suuri metsapõlenguid. MULLASTIK Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumus- ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. Selle alla kujuneb tumedamat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. LOOMASTIK Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa-alade veereziimi. Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. SOOD
annaabi.ee 
