Ta on võistkonna üks paremaid kesk- ja kaugpositsioonilt viskajaid. Ta peab käsitsema hästi palli ja sooritama läbimurdeid. Mängujuhi kõrval on ta teine mängija, kes suudab vajadusel juhtida ja organiseerida rünnakut, loob oma individuaalse teravusega kaasmängijatele olukordi ja annab resultatiivseid sööte. Pikema tagamängijana osaleb ta ründelauavõitluses. Väike äär (3) on pikem kui tagamängijad, kuid samas peab ta hästi palli valdama, tabavaid pealeviskeid tegema kaugpositsioonilt ja sooritama läbimurdeid. Ta peab hästi söötma, sest pikk kasv annab talle selles osas eelised võrreldes tagamängijatega. Eriti tähtis on, et mängija 3 oskaks teha koostööd mängijatega 4 ja 5 - söötma palli nende alumistele ja ülemistele positsioomidele. Sageli kutsutakse teda ka universaalseks mängijaks, kuna hea perimeetrimängijana tegutseb ta hästi ka vastase korvi lähedal ja osaleb ründelaua võitluses.
Treenerikoolituse kontrolltöö Küsimused: 1)Mida nim. Korvpalluri liikumistehnikaks? 2)Iseloomusta korvpalluri kehaasendit 3)Milliseid hüppeid kasutatakse korvpallis 4)Nim. Tähtsamad peatumisviisid liikumiselt 5)Mida me mõistame mängija pallikäsitsustehnika all 6)Kirjelda palli hoiet 7)Kirjelda palli söötmist 8)Nimeta kahekäe sööduviisid 9) Kuidas nim. mängija liikumist palliga? 10)Kuidas jaotatakse pealeviskeid? 11)Kirjelda kaitsemängija liikumist 12)Kirjelda palliga ründaja katmist 13)Nim. korvpallimängus kasutatavaid ründeskeeme 14) Nim. korvpallimängus kasutatavaid kaitsesüsteeme 15)Kirjelda mees-mehe kaitsesüsteemi 16)Kirjelda orjenteeruv tunnikava 13.-14.a. hooaja alguses Vastused: 1)Korvpalluri liikumistehnikaks nimetatakse jalgadetööd, kuid seda võetakse ka veel kokku nimetusega keha valitsemine. Liikumistehnika all mõistetakse: - korvpalluri põhiasendit - starte
püüdmine on eduka viskamise aluseks. Mängijad peavad oskama end kõigepealt ilma pallita vabaks mängida, siis söödu vastu võtma pöörama korvile kolmikohu asendis ja valmistuma viskeks. - Läbimurdepõrgatus: Õpetage mängijaid läbimurdepõrgatuselt korvi ründama ja sooritama viset korvile võimalikult lähedalt. - Õige visketehnika: Õiget visketehnikat võib välja arendada ainult siis, kui selleks on piisavalt oskusi ja jõudu. Erinevaid pealeviskeid on korvpallis palju: - liikumise iseloomu järgi: paigalt, liikumiselt ja hüppelt - viskeraadiuse järgi korvist: lähi- (kuni 3 m), keskpositsiooni (36,25 m) ja kaugviseteks (alates 6,25 m) - mängijate positsioonide järgi: perimeetri- ehk väljasmängijate visked, mida teinekord kutsutakse ka väljaku- või väljastviskeiks, ning keskmängijate (alumine ja ülemine keskmängija) visked - visked kahe ja ühe käega: vise kahe käega rinnalt või ülalt.
põrgataja läheneb kaitsjale. Põrgataja liikumiskiirus oleneb sellest, millise nurga all pall põrkesse lüüakse, palli põrke kõrgusest ja põrkesagedusest. Mida teravama nurga all pall põrkesse lükatakse, seda kaugemale ta mängijast põrkub ja seda kiiremini tuleb liikuda, et pallile järgi jõuda. III. Pealevisked Vise on korvpallimängus kõige tähtsam aga samas ka kõige raskemini õpitav element. Pealeviskeid võib jaotada kahte suurde rühma : - ühe käega visked - ülalt, alt (liikumiselt), hüppelt, haakvise ja hüpitamine. Tänapäeva korvpallis on ühe käega pealevisked levinumad. - kahe käega visked. Korvpalli arenguga on nende osatähtsus jäänud tahaplaanile, va ,,pealt panemine". Viskeid võib jaotada ka vastavalt mängija liikumisele - paigalt, liikumiselt, hüppelt - ja asukohale väljakul - lähi-, keskpositsiooni- ja kaugvisked. [5] 4. EESTI KORVPALLI AJALUGU