töö motivatsioon. Alati pole see siiski nii. Kui töös pole piisavalt stiimuleid, võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber. • Tugeva tuule korral võib temperatuur hoones tunduvalt erineda sõltuvalt sellest, kas ruum asub allatuult või pealetuult. Külma ilmaga on pealetuult ruumid jahedad, allatuult soojad. • Päikesekiirgus hoonele ja aknast sisse on üks peamisi ruumi ülekuumenemise põhjustajaid soojal aastaajal. • Hoone soojenemine sõltub hoone välisseinte värvusest: mida tumedamad need on, seda rohkem soojeneb hoone päikesepaistel ning jahtub külma ja sombuse ilmaga. • Vahel aitab puude istutamine hoone lõunapoolsesse külge. Puud hoone ümber stabiliseerivad hoone mikrokliimat, nõrgendavad talvel tuuli ja vähendavad suvel päikesekiirgust.
töö motivatsioon. Alati pole see siiski nii. Kui töös pole piisavalt stiimuleid, võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber. · Tugeva tuule korral võib temperatuur hoones tunduvalt erineda sõltuvalt sellest, kas ruum asub allatuult või pealetuult. Külma ilmaga on pealetuult ruumid jahedad, allatuult soojad. · Päikesekiirgus hoonele ja aknast sisse on üks peamisi ruumi ülekuumenemise põhjustajaid soojal aastaajal. · Hoone soojenemine sõltub hoone välisseinte värvusest: mida tumedamad need on, seda rohkem soojeneb hoone päikesepaistel ning jahtub külma ja sombuse ilmaga. · Vahel aitab puude istutamine hoone lõunapoolsesse külge. Puud hoone ümber
Töölahust on keelatud valmistada lähemal kui 50 m kaevudest ja muudest veevõtu- kohtadest. Taimekaitsevahendiga pritsimine on keelatud juhul, kui tuule kiirus on üle 4 m/s. Pritsida ei tohi, kui õhutemperatuur on üle 24°C. Pritsimisel peab arvestama tuule suunda lähedal asuvate ehitiste ja aia-, põllu- või metsakultuuride ning veekogude suhtes. Pritsida ei tohi töödeldava ala naabruses töötavatele inimestele lähemal kui 300 m allatuult ja 50 m pealetuult. Liikumissuund pritsimisel on soovitatav valida nii, et tuul ei kannaks taimekaitsevahendit endale peale (eriti oluline käsipritsiga töötamisel aedades vms) või teistele kultuuridele, mis on taimekaitsevahendi suhtes tundlikud. Pritsida tuleks hommikul või õhtul, s.o ajal, kui õhuvoolud on väiksemad ja päikesekiirgus nõrgem. Aia-, põllu- ja metsakultuuri kahjustamise vältimiseks ei pritsita neid enne öökülma tulekut.
Teatud tuule kiiruse ja lainekõrguse juures muutub paatide kasutamine ohtlikuks nii päästetavatele kui päästeoperatsioonis osalejatele. Probleemi kujutab endast ka päästetavate saamine paati ja sealt päästelaeva pardale, arvestades nende vaimset ja füüsilist seisundit. Seega peaks muude võimaluste olemasolul paatide kasutamisest loobuma. Kui aga on otsustatud nimetatud meetodi kasuks, tuleks päästelaeval võtta sisse positsioon pealetuult päästetavast laevast. Kattes pardaga tuult ja lainet, lasta alla päästepaat ja saata see allatuult avariilaeva poole. Paat läheneb avariilaevale allatuuleküljest, kinnitub või seab sisse kontakti lühikese otsa abil. Avariilaeval peaksid olema vahendid inimeste paati pääsemiseks (tormitrepid. lastivõrgud vm üle parda riputatud vahendid. Tuleb arvestada, et paati laskuvad inimesed võivad selleks abi vajada. Vahepeal muudab päästelaev oma positsiooni asudes avariilaevast allatuult