Ravici jaoks on tähtis vaid ,,väike maailmake, mis kaitseb inimest hiiglasuure, kaosega sarnaneva maailma eest". Ravic tunneb ennast õnnelikuna vaid nende väheste minutite jooksul, millal ta samastab end loodusega. Loodus on tema jaoks majesteetlik ja ülev oma surematuses. Teose põhiprobleemiks on peategelase toimetulek tolle aja ühiskonnas. Ravic on tüüpiline emigrant, kes elab Prantsuse pealinnas ebasoovitava välismaalasena. Alati tuleb tal olla hirmul politsei ja pealekaebajate ees. Tänu immigrandi staatusele osutub toimetulek Ravici jaoks väga raskeks ja vaevaliseks. Töö saamise võimalused on tema jaoks piiratud, seetõttu on tööandjatel teda ka lihtne ära kasutada. Remarque püüab teoses Ravici kaudu näidata emigrantide viletsat saatust tolleaja ühiskonnas. Lisaks ühiskonnaprobleemidele kajastab Remarque osavalt ka inimelu mõttetuse teemat - Ravic mõistab, et päästnud hiilgavalt õnnestunud operatsiooniga inimese kindlast surmast,
meeldib. Samuti lapsed ei saa tema meelest teiste kasvatuse all sugugi halvemateks inimesteks, kui tegama võõrsil kolades. 1. Esiteks hea sõbra ja väärtusliku inimese kaotus on õnnetus, teiseks vabaduses elamine on parem kui vangistus ja kolmandaks on tähtis teha ise otsuseid mitet leppida olukorraga, mis endale ei sobi. 2. Kuna kaasaaitajate ja pealekaebajate vaikimine ei maksa palju, sõbrad on ikka oma vara valmis ohverdama ning Platon on igal pool teretulnud, seega pole vaja sõprade pärast muretseda. 3. Põgenemisest keeldumine on vale, sest Platon jätab nii maha oma enda lapse teiste kasvatada, hävitab iseenda lastes teistel käituda kuida ise heaks arvavad ja saatusele alluv inimene on nõrk ning halvaks eeskujuks teistele. 4
Kriton väidab, et sellist sõpra nagu Sokrates ei leiaks ta enam mitte kunagi, seega oleks Sokratese kaotamine tema jaoks samuti suur õnnetus. c) Kui Sokrates sureb, siis arvab enamik, et Kritonile on raha tähtsam kui sõber ning ta ei hoolinudki Sokratese päästmisest. See rikkuks tema, Sokratese sõbra mainet. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 3 2) a) Sokratese päästmise eest ja pealekaebajate vaigistamiseks pole vaja maksta palju raha ning Kritonil ja teistel Sokratese sõpradel jätkub selleks raha. b) Kui Sokrates vanglast põgeneb, siis ei peaks ta ka oma toimetuleku pärast muretsema, sest Kriton on nõus jagama temaga oma vara. Kui Sokrates ei taha Kritoni raha kulutada, siis on olemas ka palju teisi inimesi, kes on nõus Sokratesega oma vara jagama. c) Sokrates ei peaks muretsema sellegi pärast, et mujale minnes, ei oskaks ta endaga midagi peale hakata, sest on palju
Tsensuur pidi keelama pigem rohkem (n.ö igaks juhuks, kahtluse korral pigem keelama). Liivimaa kuberner Zinovjev rõhutas venestamise alguses, et võrdselt on ohtlikud nii eestlaste rahvuslikud püüded kui ka baltisaksa separatism. Eestimaa kuberner vürst Sahhovskoi oli suurim eesti trükisõna vastane, kui välja arvata Jakob Kõrvi Valgus. Tegelikult sai Trükiasjade Peavalitsus Eestist vastuolulist infot. Peale ülemuste pidid tsensorid arvestama ka vabatahtlike pealekaebajate ja kõrgemate valitsusasutustega. Eugen Jannsen tsensor, kes pidi ka balti-saksa ajakirjandust kontrollima nimetas eesti lehtede seisukohti "kangekaelselt passiivseteks ja ükskõikseteks". Eesti ajakirjandus ei olnud ega saanudki olla eriti professionaalne, aga ta oli rahvalähedane, ehkki mitte enam vanade rahvaväljaannete mõttes. Ikka enam kujunes ta uueaegseks avaliku arvamuse kujundajaks, otsides tagasisidet lugejatega.
annaabi.ee 
