1. kopa kaal ühikuta Qkopp := 3.76 kg kg q 0 := k n Qkopp = 18.612 koppade jooksva meetri mass m m kg q := i1m killustik = 13.8 killustiku jooksva meetri mass m Keti minimaalseks pingsuseks punktis 1 valin S1 := 3500N. Keti pealejooksva haru pingsuse punktis 3 arvutame valemiga: ( ) Sp := 1.1 S1 + q + q 0 H g = 9.3 kN Keti mahajooksva haru pingsuse punktis 4 arvutame valemiga: Sm := 1.1 S1 + q 0 H g = 7 kN Ühe ketiharu maksimaalne arvutuslik pingus kk := 7 Sak := kk 0.65 Sp = 42.1 kN Valin III kategooria keti katketugevusega St := 68kN, võlli läbimõõduga D := 11mm. (1, lk 213) Joonis 1. Elevaatori skeem (1, lk 239) Vedavate ketirataste ringjõud
H = 8 m lasti tõstekõrgus m1 := 1.1 pikkuse tegur, konveieri konstuktiivsed tegurid (2, lk 202, Tabel 50) m2 := 1.06 lindi murdetegur, konveieri konstuktiivsed tegurid (2, lk 202, Tabel 50) m3 := 1 veotrumli tegur, konveieri konstuktiivsed tegurid (2, lk 202, Tabel 50) m4 := 1 pingutustrumli tegur, konveieri konstuktiivsed tegurid (2, lk 202, Tabel 50) ( ) P := g q + q 0 Lh + q H m1 m2 m3 m4 = 5.5 kN Trumlile pealejooksva lindiharu pingsus, kui f := 0.3 (hõõrdetegur, 2, lk 211), := 210deg (lindi haardenurk) f e Sp := P = 8.3 kN f e -1 3N Lindi kihtide arv, kui T := 115 10 ja varutegur k := 9.5 m k Sp i L := = 1.137 Bl T Valin vahekihtide arvuks i L := 2 Lindi pikkus 2 2 L := H + Lh = 38.478 m
3 H = 1 10 m vagonettide tõusukõrgus 5 Ff = 3.454 10 N Trossitee pikkus horisontaaltasapinnas Valime veotrossi vedava plokiratta ringjõu P := 45000N, haardenurga := 480deg, f = 0.15 (2, f lk 268), e = 3.514 Veotrossi pealejooksva haru pingsus f e SpT := P = 62903 N (2, lk 268) f e -1 Veotrossi arvutuslik pingsus, kui kT := 6 Sak := kT SpT = 377416 N (2, lk 268) Valin veotrossiks PS630 seeria trossi (3, lk 43), läbimõõt dvtr := 25mm, jooksva meetri mass kg qvT := 2.75 , trossi katketugevus Svt := 460kN m Vedava plokiratta läbimõõt DvT := 70 dvtr = 1
Lindi varutegur K on arvutatud seosest (2.3) i B #$ K= *K+,(2.3) S&'( 4 kus K lindi varutegur; i lindi vahekihtide arv (i = 3); B lindi laius m, (B = 2 m); tk lindi ühe kihi, laiusega 1 m, tõmbetugevus N/m, (tk = 115·103 N/m [1, lk. 76]); Smax lindi maksimaalne tõmbejõud, mis on võrdne vedavale trumlile pealejooksva lindiharu tõmbejõuga N; [K] lubatud varutegur ([K] = 9 [1, lk. 76]). Lindi maksimaalne tõmbejõud Smax on arvutatud järgmise valemiga (2.4) P e./ S&'( = ./ ,(2.4) e -1 kus P lindi veojõud N; e naturaallogaritmide alus; haardenurk ( = 180° [1, lk. 76]); f hõõrdetegur lindi ja trumli materjalide paarile (f = 0,2 [1, lk. 74, tabel 81]); e./ = 1,87 [1, lk. 74, tabel 81].
segmendi koostööl nende vahele õlikiil, mis hoiab ära detailide koostöötamisel mehaanilise kulumise. Segmendi keha on valmistatud terasest või pronksist, tööpinnad on kaetud babiit83 ga. Tööpinna serv kaabitsetakse kaldu, et kergendada õlikiilu tekkimist tugiketta ja segmendi vahele tugiketta pöörlemise ajal ja õlikiil on ülevalt paksem, ning väiksem allpool. Õlikiilus tekib surve ja seda tänu sellele, et segmenditsenter on nihutatud pöörlemissuunas ja tänu sellele on pealejooksva poolepealt õlikile paksus suurem. P●S=F jõudude vahe tõttu segment pöördub teatud nurga [α] võrra ja õlikiilu paksus nagu eelpool mainitud on suurem pealevoolu pool ja väiksem esiotsa pool. Ning lõtk segmendi ja tugiketta vahel peab jääma vahemikku 0,65 – 1,2 mm tugiketta Ø 100 – 400 mm. Konstruktsioonilt koosneb peatugilaagri korpus kahest poolest 1- aluminepool e. kere, milline on kinnitatud laeva korpusega ja keresees paikneb jahutatav õlivann. 2- üleminepool e
annaabi.ee 
