SO2 oksüdatsioon SO3-ks aktiivsöe pinnal koos viimase absorptsiooniga vees ning väävelhappe tootmisega Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil: takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused) Termilise NOx teke intensiivistub, kui temperatuur ületab 1300oC. Kasutusel on nn. Low-NOx põletusseadmed vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. katalüütilisi meetodid kasutatakse tänapäeval kõige rohkem põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest. metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2) lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena.
SO2 oksüdatsioon SO3-ks aktiivsöe pinnal koos viimase absorptsiooniga vees ning väävelhappe tootmisega Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil: takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused) Termilise NOx teke intensiivistub, kui temperatuur ületab 1300oC. Kasutusel on nn. Low-NOx põletusseadmed – vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. katalüütilisi meetodid – kasutatakse tänapäeval kõige rohkem põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest. metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2) – lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena.
Põlevkiviga töötavates soojuselektrijaamades on see märgmeetodi suhteliselt odavaks alternatiivvariandiks. Lämmastik ühendite eraldamine Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil - takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) ja töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused). Tänapäeval on kasutusel nn. Low-NOx põletusseadmed, milledes vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse ning kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega. Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. Ka keevkihikolletes tekib madalamast põlemistemperatuurist tingituna vähem . Põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. NOx
suitsugaasikäikudesse enne tolmueraldusseadmeid Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil: takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused) Termilise NOx teke intensiivistub, kui temperatuur ületab 1300oC. Kasutusel on nn. Low-NOx põletusseadmed – vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. katalüütilisi meetodid – kasutatakse tänapäeval kõige rohkem põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest. metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2) – lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena.
SO2 oksüdatsioon SO3-ks aktiivsöe pinnal koos viimase absorptsiooniga vees ning väävelhappe tootmisega Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil: - takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) - töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused) Termilise NOx teke intensiivistub, kui temperatuur ületab 1300oC. Kasutusel on nn. Low-NOx põletusseadmed vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. katalüütilisi meetodid kasutatakse tänapäeval kõige rohkem põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest. metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2) lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena.
Reaktsioonide kulgemiseks vajalik aeg on väga lühike - 0,001-1 s. Lämmastikoksiide tekib rohkem, kui kasutatakse liiga suuri põlemisõhu koguseid (liigõhutegur >>1,0). Lämmastikoksiidide teket saab vähendada põlemisõhu koguste vähendamisega ja põlemistemperatuuri alandamisega ning kütuse ja põlemisõhu pealeandmise reguleerimisega koldesse. Tänapäeval on kasutusel nn. Low-NOx põletusseadmed, milledes vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse ning kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega. Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. Põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. Lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2)
Põlevkiviga töötavates soojuselektrijaamades on see märgmeetodi suhteliselt odavaks alternatiivvariandiks. Lämmastik ühendite eraldamine Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil - takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) ja töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused). Tänapäeval on kasutusel nn. Low-NOx põletusseadmed, milledes vähendatakse ämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse ning kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega. Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. Ka keevkihikolletes tekib madalamast põlemistemperatuurist tingituna vähem . Põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. NOx
annaabi.ee 
