ning suunati nad töölaagritesse. 16. märtsil 1943 andis Hermann Göring salajase korralduse: Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja kasutusalevõtmine on sõjanduse vallas tähtsaim ülesanne Baltimaades. Selleks tuli Ereda ja Vaivara lähedale rajada kaks uut õlitehast. Tööjõuküsimused lahendati Vaivara koonduslaagri rajamisega. Vahialused rakendati põlevkivi kaevandamisel ja selle kütuseks ümbertöötlemisel. Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon. Vaivara oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus muuhulgas uuriti ka kohalesaabunute füüsilist seisundit.1943. aasta augustis-oktoobris toodi Eestisse sunnitööle umbes 10 tuhat juuti. Saksa väejuhatuse otsuse põhjal asuti laagrite abiga kindlustama Eesti idapiiri. Ehitati kaitserajatisi, valati nende jaoks betoonblokke, remonditi teid ja raudteid, raiuti metsa jm.
Eesti koonduslaagrid 1942. aasta kevadel toodi Eestisse esimesed juudid väljastpoolt Theresienstadtist (Poola) ja Saksamaalt ning suunati nad töölaagritesse. 16. märtsil 1943 andis Hermann Göring salajase korralduse: Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja kasutuselevõtmine on sõjanduse vallas tähtsaim ülesanne Baltimaades. Selleks tuli Ereda ja Vaivara lähedale rajada kaks uut õlitehast. Tööjõuküsimused lahendati Vaivara koonduslaagri rajamisega. Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon. See oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus muuhulgas uuriti ka kohalesaabunute füüsilist seisundit. 1943 1944. aastani loodi siin terve hulk suuremaid ja väiksemaid laagreid: Auvere, Aseri, Ereda, Jägala, Kohtla, Narva-Jõesuu, Vaivara I ja II, Narva, Sonda, Kunda, Kuremäe, Kiviõli, Klooga koos harulaagriga Laokülas, Jõhvi, Viivikonna, Lagedi, Putki (Virumaal Kose vallas), Soski (Vasknarva vallas) jpt. Osa laagreid tegutses
Liivimaal peatada. Tegi selle ettepaneku juba Venemaale, tema riik oli suhteliselt rakses olukorras , palju ülestõuse. Poola oli kandumas protestantismi. Ivan IV võtab pakkumise vastu, läbirääkimsied toimuvad, Augustis 1570 sõlmitakse relvarahu kolmeks aastaks. Rootsi vene suhted pikemat aega pingelised. Nüüd algab pikemat aega kestev sõda( 25 a kestev). Sõjasündmused leiavad suuremas osas aset Eesti ja Liivimaa territooriumil. Soomest saab rootslaste võitluse pealaager kus hoitakse mehi, majandatakse, logistika. Nende suhteid iseloomustab ka nendevaheline kirjavahetus, millest tuleb välja vastastikkune vaenulikkus. Mõlemad oskasid sõimata, tegid seda oma igas kirjas. Kui Juhan valitsema asus tegi katse Ivaniga kokkuleppele jõuda, 1560 a lõpus saatis Moskvasse oma saadikud, kuid kui need saadikud Moskvasse jõudsid, koheldi neid äärmiselt halvasti ( seotud sellega kuid Eerik XIV vene saadikuid kohtles). Saadikud , kes
43 koonduslaagritesse. Kokku üle 265 000 juudi. Pärast Varssavi geto ülestõusu 1943. aasta aprillis-mais otsustas Saksa valitsus Varssavi geto lõplikult likvideerida. 44 Ungari aladelt saadeti umbes 430 000 juuti otse koonduslaagritesse. Enamus nendest saadeti 45 Auschwitz-Birkenausse. 46 47 137 Auschwitz I oli pealaager. Auschwitz II (Birkenau) oli kurikuulus lõpliku lahenduse (Final Solution/ Endlösung) 48 täideviimise kohana. Selle laagri kohta kasutatakse väljendit „tapmiskeskus“. Esimene ja teine laager valmisid 1941. Auschwitz III oli töölaager. Valmis 1942. 49 50 Tulevane koonduslaager 51 Nende inimeste jaoks, kes koonduslaagris tööd tegid, oli see pääsemine hukkamisest. 52 53 Osade koonduslaagrite juurde olid ehitatud sõjatehased. Auschwitz III oli töölaager.
annaabi.ee 
