kirikuid ja linna kivist kirikuid.Tuntumad puukirikud on Kizi kirikud Onega j2rve saarel.Sibulkupplid on kaetud puusindlitega.Valitsevaks sai Bytsantsis levinud viie kupliga ristkuppelkirik.Siseruum oli piilaritega jaotatud l66rideks,mis idaseinas l6ppesid aptsiidiga.Seinad ehitati paksud ja aknad kitsad ja pisikesed.Kiievi vyrstiriik.Kiiev oli ema kirik,kus oli yle 400 kiriku.Kiievis t66tasid Bytsantsi t66lised ja nad ehitasid Sofia kiriku.Kirik oli viie l66viline,keskel asus peakuppel,mille poole t6usid ylej22nud 12 kupplit,seest kaetud mosaiikidega. Novgorodi vyrstiriik>paiknes puust Sofia kirik,mis h2vis tulekahjus.Vana kiriku asemele ehitati kivist Sofia katedraal.Novgorodisse ehitati v2ga palju niinimetatud yhe uulitsa kirikuid ja neid lasksid ehitada bojaarid ja kaupmehed.Need olid v2ikesed yhe torniga lihtsad kirikud. Vladimir Suzdali vyrstiriik>selle uhkuseks oli Uspenski katedraal>viie l66viga ja viie kupliga kirik. Moskva vyrstiriik Maalikunst
SININE MOSEE 1609-1616. Ametlik nimi Sultan Ahmet I mosee. Püha Sophia vastas teisel pool parki. Istanbulis kauneim mosee. Sultan oli 19 aastane, kui andis ehitamiseks käsu. Legendi kohaselt tahtnud ta selle ehitusega oma nooruse pattude eest Allahilt andestust. Sultan suri 27-aastaselt tüüfusesse, kui mosee valmis sai. 6 minaretti ( 4+2 madalat õue välisnurkades). Õues 6-nurkne purskkaev (enne moseesse sisenemist usklikud saavad end pesta ja puhastada) ja bassein. 1 peakuppel + 4 ääristavat poolkuplit +30 väikest kuplit. Pearuumis 260 akent. Mosee interjööris on kasutatud 20 000 sinist kahli. Põrandal on ülisuured punased vaibad. Valgest marmoris mihrab (süvend seinas, mis näitab Meka suunda) ja minbar (jutlustaja koht). Õue idaosas medrese kool (moslemite kesk-või kõrgem õppeasutus). VASSILI BLAZENNÕI kirik Ivan Julma katedraal 1555-1560. Moskvas, Punase Väljaku ääres. Ehitis koosneb11 hoonest kuplid, võlvid, tornid
Ehitustehnika: Rooma impeeriumist pärit ehitusvõtted, kaared, ristvõlvid, üleminekutehnika ruudukujuliselt siseruumilt ümarvormile (viklid). Bütsantsi ehitusmeistrid kasutasid ehitades ära nii basiilika kui ka tsentraalehituse võimalused. Sellist kirikuhoonet hakati nimetama kuppelbasiilikaks. Bütsantsi traditsiooniliseks kirikutüübiks kujunes ristkuppelkirik. See oli põhiplaanilt kreeka risti kujuline hoone, mille ristiharude lõikepunktis paiknes suur peakuppel, ristiharudel aga neli väiksemat kuplit. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 11 Bütsantsi profaanarhitektuur on säilinud fragmentaarselt. Nende väheste katkete põhjal võib aga oletada, et kui varasemal perioodil valitsesid palee-ehituses suhteliselt jäigad vormid, siis 14. sajandist alates hakati ka profaanehitustes kasutama palju kaaristu motiivi, mis ehitusele kergust lisas. Sisekujundus
Hagia Sophia kiriku siseruumi jätkub eksterjööris üksteisest välja kasvavate kuplite püramidaalses tõusus. (Türklased muutsid 15.saj. kiriku oma peamoseeks ning ehitasid sinna juurde neli saledat minaretti). Hagia Sophia eeskujul ehitati 6.saj. veel teisigi kuppelbasiilikaid. Samal, 6.saj. ehitati Konstantinoopolisse ka esimene ristkuppelkirik tänaseks hävinud Apostlite kirik oli põhiplaanilt kreeka risti kujuline hoone, mille ristiharude lõikumise kohal paiknes suurem peakuppel, ristiharudel aga neli väiksemat kuplit. Taoline 5-kupliline rsitkuppelkiriku süsteem sai alates 9.sajandist Bütsantsis valdavaks. 36 Teiseks varabütsantsi keskuseks oli Ravenna, mis 552.aastast alates oli Bütsantsi provintsi (eksarhaadi) pealinn. &.sajandi I poolel ehitati Ravennasse kaks 3-löövilist sammasbasiilikat Sant Apollinare Nuovo ja Sant Apollinare in Classe
annaabi.ee 
