mis on suuremad kui 100 kilogrammi hektari kohta aastas, tuleb anda jaotatult. NÕUE 7: Mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks keskkonda. NÕUE 8: Veekaitsevööndis on keelatud väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2–1m.
2) metsa hooldamine; 3) heintaimede niitmine; 4) veeseire. Veekaitsevöönd § 29 Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 – 1 m. Tavaline veepiir on käesoleva seaduse tähenduses põhikaardil märgitud veekogu piir. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja
NÕUE 7: Mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks keskkonda. Alus: Veeseadus § 26, Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 § 2 ja 3 Kontroll: Keskkonnainspektsioon NÕUE 8: Veekaitsevööndis on keelatud väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: · Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel 20 m; · teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel 10 m; · maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 1 m. http://www.pikk.ee/nouetelevastavus/VTKnouded/v2etised https://www.riigiteataja.ee/akt/102032011003 4 . M U L D A D E S Ä Ä S T E V K A S U TA M I N E J A K A I T S E Muld on tähtis loodusvara, mida tuleb hoida. Lisaks kasutamisele põllu- ja metsamajandamises on mullakiht esmane filter loodusliku kvaliteediga põhja- ja pinnavee kujunemisel
suurjärvede rannal 100 m. ~50m, ~25m. Keeld ei laiene kalda kindlustusrajatistele, supelrajatistele, piirdeaedadele; sillale, teedele, avaliku halduse asutustele, kalakasvatustele jne. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib KOV suurendada üldplaneeringuga, vähendada üksnes kkministri nõusolekul. Veekaitsevöönd: LM, suurematel järvedel 20 m; teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning mpsde eesvooludel 10 m; maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 1 m. Keelatud on maavarade kaevand, puu ja põõsarinde raiumine, maj tegevus(va niitmine), väetised. Supelrannal (üldplaneeringuga määratud ala) ei ole veekaitsevööndit. Natura alade reziim: aladest valit esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilit; ajutised
Riisipere, Aegviidu Siniallikas, Voore. 139. Veekogude majandamine ja kaitse (Veepoliitika raamdirektiiv, Veeseadus) Koostatakse veemajanduskava. Veekaitsenõuded, veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m. 140. Sood ja nende areng. Soode kasutamine ja kaitse. Soodega on kaetud 22,3% Eesti territooriumist. Meil on 9836 rohkem kui 1 hektari suurust sood. Nende kogupindala ületab miljon hektarit. Soostumise poolest oleme Soome järel maailmas teisel kohal. Mujal Euroopas on need loodusmaastikud praktiliselt hävinud
annaabi.ee 
