ee * Täpsemalt vt. monograafia "Eesti jõed" 2001. Toim. A. Järvekülg Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Eestis neid määratud 3-6. Eri vesikondade jõed erineva pikiprofiiliga. Põhja-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti · Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. · Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest. · Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km, vooluveekogude keskmine tihedus 0,72 km/km2. ·Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väikseim on tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Pandiveres tingib seda õhuke pinnakate ja aluskivimi lõhed. MIKS ON SAARTEL VÄHEM VOOLUVEEKOGUSID? Sest kliima on teine, sademeid on vähe. Eesti jõgede pikkusjaotus
Suuremad allikad on Hõbeda ja Kõima külade juures. Vanamõisa oja algab Veltsalt ja suubub Kasari jõkke. Valla idapiiril Lavassaare rabas paikneb Lavassaare järv (pindala 200 ha) väljavooluga Audru jõkke. Valla territooriumi keskosas paikneb veelahkmeala Oidremaa Mihkli pae ja kruusakühmude rida vaheldumisi suurte soode ja rabadega. Tehisveekogudest on suuremad Koonga tehisjärv (ca 3 ha), Võhma, Kureselja, Laisma ja KoongaVõlla peakraavid. 4. Looduskaitse Kaitstavad alad. Nätsi-Võlla looduskaitseala. Asub 3 valla territooriumil, sh. Koonga valla. Kaitseala peamine väärtus on ühtne raba-laam. Vähese inimmõjuga avaras kõrgrabas on läbipääsmatud laugastikud ja metsased rabasaared. Endistest puisniitudest ja karjamaadest kujunenud salumetsades kasvavad eakad tammed, metsõunapuud ja käpalised. Nedrema looduskaitseala. Kaitseala paikneb kahe raba vahel. Maapind on niiske ja mitmekesise reljeefiga. Sealsed
Tugevamad tuuled jäävad novembrisse ja detsembrisse. Järved Järvedest on tähtsaim 1440 ha suurune Mullutu-Suurlaht, mis on ka suuruselt Eesti kolmas järv. Järgneb looduskaitsealune Linnulaht (110 ha). Nii Mullutu-Suurlahe kui Linnulahe puhul on tegemist endiste mere lahtedega, s.t rannajärvedega. Kaarmise - Jõempa karstialal paikneb madal, alla 1 m sügavune Kaarmise järv (11,5 ha). Tehisjärvedest on suurim 4,6 ha pindalaga Tõrise järv (endine liivakarjäär). Jõed ja peakraavid Vallas paiknevad jõed ja peakraavid on mandril paiknevatega võrreldes lühikesed ning veevaesed. Veerikkaim ja suurima jõgikonnaga (306 km²) vooluveekogu on Nasva jõgi. Nasvale järgnevad jõgikonna suuruselt Põduste jõgi (206 km2), Laugi peakraav (54,4 km2), Kaarma jõgi (46,4 km2), Irase peakraav (26,5 km2), Pähkla peakraav (22,2 km2) ja alla 10 km2 valgalaga Kudjape peakraav. Neist laevatatavad on ainult Nasva jõgi (3 km). Pikim jõgi on Põduste (30 km)
veelgi kahanenud 2002. ja 2003. aasta põua tõttu, mis avaldas mõju eelkõige väiksematel veekogudel, mille valgala oli suures ulatuses kraavitatud. Tegelikult on võimalik hüdrotehniliste tööde abil koos veekogu eriilmelisuse suurendamise ja varjevõimaluste loomisega muuta vähile elamiskõlblikuks isegi kuivendussüsteemide 7 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) peakraavid ja kanalid. Vee-elustiku vajadusi tuleks edaspidi arvestada veemajanduskavade koostamisel, neile tuleb mõelda nii veekogude renoveerimisel kui ka maaparandusprojektide koostamisel. Maaparanduse kahjulik mõju veekogudele on paljudes Eesti piirkondades viimastel kümnenditel vähenenud ja vee-elustik ning vee kvaliteet taastumas. Niisiis on õige aeg taastada ka jõevähi asurkond elamiseks sobivates veekogudes[2]. 7.2 Reostus
põhjustab nõlvade varisemist. Kui turba all on vesiliiv, siis tuleb sellele jätta 5...10 cm paksune turbakiht, et vältida uhtumist. Kui liivaste pinnasekihtide all asub vettpidav savikiht, tuleb kuivenduskraavi põhi projekteerida 0,1 m võrra savisse. Mineraalpinastes kuivenduskraavide sügavus 1,2-1,3m, vähelagunenud raba ja siirdesooturbas 1,5-1,6m, turba vajumise järal peb jääma sügavus 1,1m. Kogujakraavid olgu kuivendajatest 0,1-0,2 m peakraavid kogujakraavidest 0,2-0,3 m võrra sügavamad. Kuivenduskraavide nõlvus. Lahtiste kraavide püsivuse seisukohalt on väga tähtis nende nõlvus. Kraavi nõlvuseks nimetatakse nõlva aluse ja kraavi sügavuse suhet. Kraavi nõlvus näitab, mitu korda on kraavi nõlva alus suurem kraavi sügavusest. Kraavide säilivus oleneb nõlvade püsivusest, s.o. valitud nõlvusest. Kui kraavile on antud liiga väike nõlvus, siis nõlvad varisevad kergesti sisse ja kraavi kuivendusvõime väheneb.
küüni enamasti üle meetri ning vegetatsiooniperioodil jäävad väga madalaks või kuivavad hoopis. . Elustik on enamasti väga vaene, kuid järved on tihti väärtuslikud oma ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku tõttu. 2. Eesti jõgede üldiseloomustus. Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. 94.3% on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km. Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väiksem tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Jõgede ökosüsteemide üheks peamiseks kujundajaks on jõe pikkus. Mida pikem see on, seda omapärasem süsteem tekib, seda rohkem on jões elustikku. Eesti sügavamad jõed on Narva(16m) Emajõe sügavus alamjooksul on 11m. Suurima valgalaga on jõed on Narva ja Emajõgi. Jõesängi kalde suurus on väga oluline
annaabi.ee 
