rahukultuuri; informatsiooni ja kommunikatsiooni abil täiendada teadmisi organisatsiooni valdkonnas.2 UNESCO juhtorganite hulka kuuluvad peakonverents (The General Conference) ning juhatus (The Executive Board). Peakonverents koosneb organisatsioonis osalevate riikide esindajatest ning see koguneb iga kahe aasta tagant. Igal riigil on üks hääl, sõltumata selle suurusest või panusest eelarvesse. Peakonverentsil määratakse kindlaks järgmiste aastate töösuunad, konkreetne programm ja eelarve ning valitakse esindajad täitevkogusse. Juhatus, mõnes mõttes tagab üldise UNESCO juhtimise ning teeb ettepanekuid peakonverentsile ja kontrollib nende tegevust. Töökavade täitmiseks vajalik raha saadakse liikmesriikide liikmemaksudest, mille määramisel lähtutakse iga riigi kogutoodangust3 1 UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, http://www.unesco.ee/organisatsioon/
2. UNESCO MAAILMAPÄRAND NIMISTU UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised. Maailmapärandi nimekirja koostamine sai alguse Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonist, mis võeti vastu UNESCO peakonverentsil Pariisis 16. novembril 1972. Aprilli 2009. seisuga liitusid selle konventsiooniga 186 riiki[1]. Nimistut haldab Maailmapärandi komitee, kuhu kuuluvad 21 liikmesriigi esindajad. Komitee liikmed valitakse neljaks aastaks. Oktoobris 2009 valiti komitee liikmeks ka Eesti. Maailmapärandi nimistusse kuulus 2008. aasta juuli seisuga 885 objekti 148 riigis; neist 684 kultuuripärandina, 176 looduspärandina ja 25 segapärandina. (3) 2.1 UNESCO maailma mälu register
Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2013 1. Mõõtmine, vektorid Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega, etaloniga. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. Esmane nõue on etalonide muutumatus. SI – süsteem – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk meetermõõdustik Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 ) SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikuteks on: 1. pikkuse ühik meeter; meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458-1 sekundi jooksul. 2. massiühik kilogramm; mass 1 kg on võrdne rahvusvahelise massietaloni massiga. 3
raske neid mõõtetulemusi kasutada. Sellepärast on vajalikud inimestevahelised kokkulepped ühikuteks valitavate suuruste osas. Tänapäeva maailmas peaksid sellised kokkulepped olema ülemaailmsed, s.t. tuleks valida sellised ühikud, mis kehtiksid kõikides maades. Tänapäeval enim levinud mõõtühikute süsteem on SI (prantsuse keeles: Système International d'Unités, tõlkes "rahvusvaheline ühikute süsteem"). See võeti kasutusele 1960 aastal, XI Rahvusvahelisel Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsil. SI süsteemi põhiühikuteks on: L pikkusühik m M massiühik kg T ajaühik s I voolutugevuse ühik A temperatuuri ühik K J valgustugevuse ühik cd 1971.a. lisati neile kuuele veel ainehulga N ühik: N ainehulga ühik mol
lahnarohi 42. Euroopa UNESCO maailmapärandi objektid UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri ja loodusobjektidest, mille UNESCO Maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised. Maailmapärandi nimekirja koostamine sai alguse Ülemaailmse kultuuri ja looduspärandi kaitse konventsioonist, mis võeti vastu UNESCO peakonverentsil Pariisis 16. novembril 1972. Aprilli 2009. seisuga liitusid selle konventsiooniga 186 riiki. Nimistut haldab Maailmapärandi komitee, kuhu kuuluvad 21 liikmesriigi esindajad. Komitee liikmed valitakse neljaks aastaks. Oktoobris 2009 valiti komitee liikmeks ka Eesti. Maailmapärandi nimistusse kuulus 2011 aasta seisuga 936 objekti 153 riigis; neist 725 kultuuripärandina, 183 looduspärandina ja 28 segapärandina. Riia vanalinn Tallinna vanalinn Suomenlinna kindlus
annaabi.ee 
