osakuid. 3.2.1 Pank Rahalisi vahendeid hoitakse pangas Selveri arvelduskontodel. 3.2.2 Sularaha Sularaha liigub Selveris igapäevaselt. Kassapidajatele jaotatakse kätte kassapõhjad, valmistudes müügiprotsessiks. Müügitehingutes ilmnenud puudujääkide, kui ka ülejääkide eest vastutab kassapidaja isiklikult. Kassaoperatsioonide ning rahaliste vahendite kättesaadavuse eest vastutab teenindaja-administraator. Vastutused on lepingute ja ametijuhenditega kinnitatud. Otsest peakassa limiiti Selveri pole, küll on aga pangast sularaha tellimise limiit. Sularaha (klientide poolt ostude eest tasutud raha) toimetatakse igapäevaselt panka, selleks on palgatud sularahaveo teenus turvafirmade poolt. Sularaha (peakassat) inventeeritakse igapäevaselt. Puudujäägi ilmnemisel vastutab selle eest ainuisikuliselt teenindaja-administraator, kes tegeleb majas ainukesena peakassaga. 11 Loomulikult võib olla tekkinud puudujäägile mõistlik selgitus, selle välja selgitamiseks
on avatud arveldukontod pangas. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt interneti pangateenuseid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada juhatajal. Ettevõttel on Swedbankis kaks pangakontot, SEB pangakonto, Danske, Nordea ja Krediidipangas konto. Ettevõtte põhi pangakonto on Swedbankis, teised kontod on e-poe pangalingi makseteks. Osaühingul on peakassa ning kaupluse kassa. Peakassa sularaha arvestus toimub kassaraamatus (exeli tabel), mis koostatakse üks kord kuus ning milles tuuakse välja sularaha käibed, sularaha alg- ja lõppjääk. Raha sissetulek vormistatakse kassa sissetuleku orderiga, väljaminek kassa väljamineku orderiga. Raha liikumisel kassast panka ja pangast kassasse orderit ei vormistata, kuna aluseks on pangakonto väljavõte. Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi. Kannete õigsuse kinnitab juhataja oma allkirjaga.
9-ga abikontod raamatupidamisarvestuse selgemaks muutmiseks. 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus Osaühingu kassa ja pangakontode, valuuta ning muude valuutas fikseeritud rahaliste vahendite arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus (s.o Eesti kroonides), ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Osaühingus eksisteerib kolm kassat üks peakassa ja kaks kõrvalkassat (Peakassa - konto nr 1000, Maarja kassa konto nr 1001 ja Pala kassa konto nr 1002). Sularaha arvestuse korral kassalimiiti ei ole kehtestatud. Kassaoperatsioone teostab kassapidaja või selleks volitatud isik4. Kassa ja kassadokumentide eest vastutab kassapidaja või selleks volitatud isik, kellega sõlmitakse kirjalik täieliku materiaalse vastutuse leping. Kassadokumentide väljakirjutamise õigus on kassapidajal või volitatud isikul. Vajaduse korral
9-ga abikontod raamatupidamisarvestuse selgemaks muutmiseks. 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus Osaühingu kassa ja pangakontode, valuuta ning muude valuutas fikseeritud rahaliste vahendite arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus (s.o Eesti kroonides), ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Osaühingus eksisteerib kolm kassat üks peakassa ja kaks kõrvalkassat (Peakassa - konto nr 1000, Maarja kassa konto nr 1001 ja Pala kassa konto nr 1002). Sularaha arvestuse korral kassalimiiti ei ole kehtestatud. Kassaoperatsioone teostab kassapidaja või selleks volitatud isik4. Kassa ja kassadokumentide eest vastutab kassapidaja või selleks volitatud isik, kellega sõlmitakse kirjalik täieliku materiaalse vastutuse leping. Kassadokumentide väljakirjutamise õigus on kassapidajal või volitatud isikul. Vajaduse korral
annaabi.ee 
