Teose alguses purustatakse Taani kuninga käsul kõige väärikamal kohal, Altingi väljade kohtuhoone küljes rippuv iidne kell, mida hüütaksegi ,,Islandi kellaks". See märgib ühtlasi Islandi iseseisvuse viimast hingetõmmet kaob viimane kild mälestusest, et Island oli enne Norra ja hiljem Taani võimu alla langemist iseseisev. Teose põhisündmused ja peategelased on ajaloolised, kuid autor manitseb, et seda ei käsitletaks ajaloolise teosena. ,,Islandi kellas" on kolm peakangelast: talumees Jón Hreggvidsson, Snæfríur Íslandssól ja arhivaar Arnas Arnæus. Ka romaanil on kolm osa. Kolm paistav olevat Laxnessi jaoks oluline number. Arnæus petab peakangelannat Snæfríurit kolm korda esiteks käsikirjade nimel (,,Milles on peidus Põhjala rahvaste hing"), teiseks õigluse nimel (vaestele ja rõhututele võimalust andes) ja kolmandaks Islandi tuleviku nimel (Islandi müügile vastu seistes).
Raamat „Nimed marmortahvlil“ põhinevat autori Albert Kivikase enda kogemustele Eesti Vabadussõja päevilt. Autori prototüübiks peetakse raamatu peakangelast Henn Ahast. Samuti on raamat hinnatud ka ajaloolaste seas, sest põhineb tõestisündinud sündmustele. Raamatu esimene osa käsitleb 1918 aasta lõpuks välja kujunenud meelsust Tartu kommertskooli õpilaste näitel. Osa neist hoiab kommunistide poole ja pooldab vaeste aitamist või teisi kõidavad iseseisvus ja rahvuslikud ideaalid. Peategelane Ahas on kui kahe tule vahel. Sõber Käämer on kommunist, Ahase vanem vend on Venemaal punaste poolel ja isagi ootab
Nad avasid naistele uksi, kohtlesid neid hästi ja näitasid üles suurt armulikkust. Nad olid lojaalsed ja ei murdnud kunagi oma sõna. Nende sõnapidamisest võib näiteks tuua juhtumi kuulsast saksa keskaegsest rahvuseeposest ,,Nibelungide laul", milles burgundia kuningas Gunther soovis kosida kaunist Islandi neitsit Brünhildi, kuid pidi selleks edukalt läbima katsumuse, milleks oli Brünhildi endaga võistlemine. Seda polnud aga keegi varem suutnud ja Gunther palus eepose peakangelast rüütlit Siegfriedi, et tema, kasutades oma võlukuube, võistleks ise Guntheri asemel. Vastutasuks lubas Gunther Siegfriedile oma ilusa õe Kriemhieldi ja oma sõna ta ka pidas. Ühtlasi kohtlesid nad oma naisi väga hästi. Keskaegne ideoloogia rõhutas rüütlite truudust ja ustavust, õiglust ja valmidust eneseohverdamiseks senjööri või südamedaami nimel, rüütliau pidamist kõrgemaiks väärtuseks. Veel
ratsionalistina asju sellisena, nagu nad on. Kui ristiusu demoniseerimine on eesti ajalooromaanis üldiselt tavaline, siis siin on hiiekultus sellega võrdselt negatiivne: "Hiietark on tavaline petis, kes oma pühade pärnade all vigurit teeb samasugune suli nagu need mungad, kes Johannesele ja külarahvale igasuguseid lollusi õpetasid". Ja vaevalt on siinsetes ajalooromaanides varem kohatud peakangelast, kelle elu kõige õnnelikum hetk on tema pulm hiiesalus, mis äsja on liha küpsetamiseks maha raiutud ja põletatud ning kelle lootustele on antud luhtuda kahel korral, kummagi (eba)usu poolt käivitatud vägivallas, kui ta langeb esmalt Tambeti ja Ülgase hiiekoerte ning seejärel kristlike talupoegade poolt korraldatud tõelise nõiasabati ohvriks. Koos oma lähikondlastega esindab ta aga seda tervet mõistust, mis paneb onu Vootelet alatasa Ülgasega
annaabi.ee 
