k. RADIX PULMONIS Kopsuvärat koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure Kopsualveool Teostavad kopsude peamist ülesannet gaasivahetust, poolkerakujulised sopised läbimõõduga 0,25MM, Pleura Koosneb kahest lestmest ja moodustab pleurakoti Pleuraõõs Lestmete vaheline pilutaoline ruum PUUDUB ÕHK Mediastiinum Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum Bronhiaalpuu Hingamisteede jagunemine peabronhidest väiksemateks osadeks, kuni alveooli ja sombujuhadeni 16. Inspiirium Sissehingamisel roided tõstavad sissehingamislihaseid 17. Ekspiirium Sissehingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku 18. Hingamistüübid Abdominaalne, diafragmalaane, segahingamine, torakaalne 19. Mõisted Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis.
25. Bronhiaalpuu. Kopsu alveoolid Bronhide puuvõrataoliselt hargnev kogumik kopsudes on bronhiaalpuu. Bronhioolid on kõhrede- ja näärmetevabad bronhide lõppharud. Kopsu alveoolid on õhukeste seinadega ja suure pindalaga, see soodustab gaaside kiiret difusiooni. Hingamisteede üleminek alveolaarsüsteemiks toimub järk-järgult üksikute alveoolide ilmudes bronhioolide seintesse. 26. Kopsud Kopsud paiknevad rinnaõõnes ja koosnevad peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest. Kopsuvärat on koht, kust peabronhid, veresooned ja närvid kopsu sisenevad. Dorsaalne pind on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav. Kopsud jagunevad sagarateks. Kopsu sagarad jagunevad segmentideks. Kopsud on kaetud serooskestaga – kopsukelmega. Kopsusid toidab aordist algav bronhiaalarter. 27. Kuseorganite üldine iseloomustus Kuseelundite ülesandeks on uriini tekitamine ja eritamine. Kuseelundite hulka
asetsev torujas organ, mis oma algusosaga asetseb kaela ventraalsel küljel naha all, kulgedes rööbiti tema peal paikenva söögitoruga. Bronhid ehk kopsutorud on kopsudesisesed hingetoru harud.Bronhide puuvõrataoliselt hargenv kogumik kopsudes kannab nimetust bronhiaalpuu.Bronhide suuremate harude seinad on hingetoru seintega samasuguse ehitusega. 14. Kopsud Kopsud paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid
ninakarbikud ja ninasept. Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga. Haistmispiirkond esineb väikese alana dorsaalse karbiku ja ninasepti tagumises osas. Limaskest on siin pigmendisisalduse tõttu kollakaspruun või musta värvusega.Haistmispiirkonna limaskestas esinevad haistmisretseptorid on kohanenud gaasjas olekus esinevate ainete vastuvõtuks. Tekkinud impulsse kannab peaajju haistmisnärv. 23) Kopsud kopsud paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv
asetsev torujas organ, mis oma algusosaga asetseb kaela ventraalsel küljel naha all, kulgedes rööbiti tema peal paikenva söögitoruga. Bronhid ehk kopsutorud on kopsudesisesed hingetoru harud.Bronhide puuvõrataoliselt hargenv kogumik kopsudes kannab nimetust bronhiaalpuu.Bronhide suuremate harude seinad on hingetoru seintega samasuguse ehitusega. 14. Kopsud Kopsud paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid
annaabi.ee 
