1924. Pariis 1924. aasta suveolümpiamängud olid VIII olümpiaadi nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 3. mai27. juuni 1924 Prantsusmaa pealinnas Pariisis. Mängud pühendati ROK-i asutamiskongressi 30. aastapäevale. Pariis kinnitati olümpialinnaks ROK-i XIX istungjärgul Lausanne'is 1921. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Amsterdam, Barcelona, Los Angeles, Praha ja Rooma. Olümpia peaareeniks oli Colombes'i staadion, mille staadionirada oli 500 meetrit. Muud võistluspaigad oli Piscine de Tourelles ujumine, veepall, vettehüpped; Vélodrome d'Hiver raskejõustikualad; Vélodrome Municipal Vincennes'is jalgrattasõit; Argenteuil Seine'i jõel sõudmine; Meulan ja Le Havre - purjetamine; Reims, Versailles ja Chalons laskmine. Korralduskomitee esimees oli krahv Justinien de Clery. Võistluste peasekretär oli Franz Reichel.
Otsus pidada olümpiamängud just seal langetati 23. oktoobril 1974. aastal. Moskva võitis häältega 39:22. Esimest korda toimusid mängud Ida-Euroopas, eriti tähelepanuväärne on fakt, et olümpiamängud leidsid aset sotsialistlikus riigis. Osales 81 riiki, mis oli vähim arv alates 1956. aastast, kuid maailmarekordeid püstitati rohkem, kui eelmistel Montrealis toimunud olümpiamängudel. Olümpiamängud avas riigipea Breznev isiklikult. Tallinnas toimus ka tuntud purjeregatt, mille peaareeniks oli Pirita Purjespordikeskus ja kus osales 23 riiki. Võistluse avaja oli Arnold Green. 3 1. Moskva 1980 1.1. Tingimused Parima võistlemisaja leidmiseks viidi 1976-1977 aastatel läbi mitmeid uuringuid, mis hõlmasid Moskva suvekuude ilma 100 aasta jooksul. Selle järgi oli juuli lõpus ja augusti alguses keskmine õhutemperatuur 18° C ja õhuniiskus 40-68%. Kaks nädalat kestnud
Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924 3. maist kuni 27. juunini 1924. aastal kestsid Pariisis VIII suveolümpiamängud. Osales 3092 sportlast 44 riigist. Sõjasüüdlaseks tembeldatud Saksamaa ei saanud ka 1924. aastal võistlustel osaleda, esimest korda jõudsid olümpiale aga Läti ja Leedu. Eestist saabus olümpialinna suurearvuline võistkond: 44 atleeti, kes tegid kaasa kergejõustikus, poksis, maadluses, tõstmises ja jalgpallis. Olümpiamängude peaareeniks oli sealjuures lausa 450 000 pealtvaatajat mahutav Colombes'i staadion. Esimest korda elasid sportalsed olümpiakülas, millena kasutati Bois Colombes'i linnaosa suvilaid ja kasarmuid, mis suuresti meenutasid küll pigem vangilaagrit. Enim kuldmedaleid (5) võitis Pariisis Soome jooksja Paavo Nurmi, edukaimad riigid olid USA, Prantsusmaa ja Soome. Eesti sportlased võitsid 6 medalit ning olid riikide arvestuses 16. kohal.
Sellekohane põhimõtteline otsus võeti vastu 18. mail 1978. aastal Ateenas ROK-i 80. istungjärgul. Ametliku olümpialinna staatuse sai Los Angeles ROK-i salajase, kirja teel toimunud hääletuse tulemusena (74:3) . oktoobril 1978. Seoul 17. September 2. Oktoober 1988 Seoul kinnitati olümpialinnaks ROK-i 84. istungil 30. septembril 1981. aastal Baden- Badenis. Otsustavas hääletusvoorus edestas Seoul Jaapani linna Nagoyat häältega 52:27. Olümpiamängude peaareeniks oli Olympic Stadium Chamchilis. Esmakordselt olid mängudel Ameerika Samoa, Aruba, Brunei, Cooki saared, Guam, Jeemeni RDV, Maldiivid, Saint Vincent ja Grenadiinid, Vanuatu. Barcelona 25. Juuli 9. August 1992 Bacelona kinnitati olümpialinnaks ROK-i 91. istungil Lausanne'is 17. oktoobril 1986. aastal. Varem oli Barcelona kandideerinud 1924, 1936, 1940 ja koos Madriidiga 1972. aastal. Ühe põhjusena võib Barcelona valikul esile tuua ka selle, et ROK-i
annaabi.ee 
