Teostati Saksamaa korrakaitseorganite reorganiseerimine ning kõik Saksamaa politseiasutused ei allu enam kohalike liidumaade Siseminsiteeriumitele, vaid otse (Reichsführer-SS und Politzeipresident ) Heinrich Himmlerile. Kriminaalkuritegevuse ja riigivastaste kuritegudega tegelevad politseiasutused- kriminaalpolitsei - kriminalpolitzei ja poliitiline politsei - Gestapo ühendatati Sicherheitspolizei (Sipo)) nime all. Otseselt poliitiliste vastastega tegeles Riigi Julgeoleku Peaameti II osakond, mille juht oli Heinrich Müller ja Peaameti juhiks määrati Reinhard Heydrich, kes tollel ajal Saksamaal levinud kohakaasluse alusel oli nii riikliku julgeolekuameti kui ka seni veel eraldi partei alluvuses oleva parteilise julgeoleku SD eest vastutavate ametkondade juht. Koosseis, millesse kuulusid kõikide Saksamaa liidumaade poliitiliste politseiasutuste töötajad ca 4200. Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL
rahvusliku poliitika edendamise vahendi hukkamõist. KOMITERN rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ, LOCARNO KONVERENTS 1925. aastal Sveitsis aset leidnud tippkohtumine, millest võtsid osa Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia. MAFFIA sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus milletegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga. GESTAPO Suursaksa Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 1933-1945. INDUSTRIALISEERIMINE suurtööstuse arendamine, KOLLEKTIVISEERIMINE Nõukogude liidus ja mõnedes teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse, GULAG Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus, SUUR DEPRESSIOON Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal
SA liikmete kantud pruuni vormiriietuse tõttu nimetatatakse neid ka pruunsärklasteks. SS- sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal. SS moodustati 4. aprillil 1925 NSDAP kaitseüksusena. Alates 4. juulist 1926 oli see Sturmabteilung (SA) allorganisatioon. Alates 14. juuliist 1934 kuni 8. maini 1945 oli SS iseseisev, paramilitaarne organisatsioon väljaspool NSDAP-d. SS allorganisatsioonid olid kaasosalised Holokaustis. Gestapo- Suursaksa Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 19331945. Rassiseadused- 1935 kehtestati Nürnbergi rassiseadused, millega algas juutide laushävitamine. Propagandaministeerium- Hitleri seisukohtade levitamiseks, Saksamaa propagandaminister Joseph Goebbels. Koonduslaagrid- kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse
suutis omandada erakordselt suure mõjuvõimu Komissare hakati välja valima juuni lõpus 1941. 4–6 nädala jooksul valmistati ette, itta saadetavatele ametnikele peeti loenguid geograafiast, kultuurist, poliitilisest olukorrast, tulevastest ülesannetest, seadusandlusest. Eesti Omavalitsus EOV Juht Hjalmar Mäe direktooriumid ja keskasutused maa- ja vallavalitsused Miks Hjalmar Mäe? Kontaktid Riigi Julgeoleku Peaameti (RSHA) IV ametiga (julgeolekupolitsei) Tutvused (Peter Kleist ja Werner Best) Eesti paremradikaalse partei juhtiv tegelane Oli enda väitel 1940 saanud Pätsilt ülesande pidada Saksa võimudega läbirääkimisi nõukogude okupatsiooni alla sattunud Eesti tuleviku suhtes Eesti Vabastamise Komitee Helsingis 15. IX 1941 EOV ametlik moodustamine (volitus EOV juhtidele)
Välisriikide juudid Eestis Alates 1942. aasta jaanuarist oli Eestis veel vaid üksikuid juute. Mõnedel kohalikel juutidel oli õnnestunud end Saksa võimude eest varjata, osa neist tabati siiski järgnevatel kuudel. Sõja-aastate jooksul tõid Saksa võimud aga Eestisse juute ka teistelt aladelt. Need paigutati Saksa Julgeolekupolitsei ja SD või SS Majanduse ja Halduse Peaameti (SS Wirtschafts-Verwaltungshauptamt – WVHA) alluvuses olevatesse laagritesse. SS- Majanduse ja Halduse Peaameti haldusalas asutatud laagrid allusid vahetult koonduslaagrite inspektorile SS-Gruppenführer Richard Glückile, kes ise allus vahetult Himmlerile. Vaivara koonduslaager oli ainuke SS- Majanduse ja Halduse Peaameti haldusala koonduslaager Eestis. Varem Eesti territooriumil asutatud nn „töö- ja kasvatuslaagrid“ allusid Julgeolekupolitsei ja SD asutuste kaudu Eestis Riigi Julgeoleku Peaametile (Reichssicherheitshauptamt – RSHA).
annaabi.ee 
