Rohekas sametpuravik Boletus subtomentosus L. Haavapuravik Leccinum aurantiacum Kasepuravik Leccinum scabrum Sapipuravik Tylopilus felleus Sgk Gomphidiaceae Roosa liimik Gomphidius roseus Männiliimik Chroogompus rutilus Sgk Hygrophoropsidaceae Tavavahelik Paxillus involutus Sametvahelik Tapinella artrotometosus Lepavahelik Paxillus filamentosus Sgk Sclerodermataceae Harlik murukera Scleroderma citrinum Sgk Serpulaceae Majavamm Serpula lacrymans Sgk Suillaceae Kuldtatik Suillus Grivellei Selts Chantarellales Sgk Chantarellulaceae
Seente kogumine Seente säilitamine Lõnga ettevalmistamine Peitsimine Värvileeme keetmine Lõnga värvimine Lõnga loputamine ja kuivatamine. Allikad: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Eesti loodusmuuseum Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Eestis leiduvaid värviseeni Allikas: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Tavavahelik (Paxillus Involutus) Värvides annab pruunikasorantži ja kollaseid toone. Verev vöödik (Cortinarius sanguineus) Värvides võimalik saada erinevaid punaseid, orantže ja kollaseid toone. Seenel on eoslehekestes erakordselt palju värvainet. Tugeva värvileeme saab suhteliselt vähestest seentest. Külmutatult ka punakaslillakad toonid. Kännupess (Fomitopsis pinicola) Värvimisel tuleb lisada nuuskpiiritust. Värviskaala lai- rohekad, kollakad ja
Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitus tugevasti kiirenevad tekivad südame rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punakas narmasnutt Inocybe erubescens Toimeained tekitavad raskeid muutusi inimese immuunsüsteemis. Kiirel toimimisel esinevad tavalised seenemürgistuse sümptomid. Enamasti tekivad haigusnähud mõne päeva või isegi aasta pärast: tekitab punaliblede kokkukleepumist, neerupuudulikkust (võib põhjustada surma). Tavavahelik Paxillus involtus Mürgid mõjuvad eluliselt tähtsatele siseorganitele (maks, neerud), raskematel juhtudel eluohtlikud. Pika peiteajaga (kuni 12 tundi). Peale esimesi sümptomi kaob teadvus, krambid surm. Tugeval kupatamisel mürkained hävivad ja seened muutuvad ohutuks. Kevadkogrits Gyromitra esculenta ( kupatatult aga väga hea söögiseen) Põhjustavad seedeelundkonna häireid, enamasti ei ole need mürgistused eluohtlikud. Võivad olla kupatatult söödavad.
10 Kitsa ökoamplituudiga liigi näide ( selgitus, mille suhtes, graafik) Lepavahelik Lepad valivad oma mükoriisakaaslasi väga hoolega, selle asjaoludest ja põhjustest on lähemalt kirjutanud Leho Tedersoo [17]. Tema andmeil on kogu maailmas leppadega ektomükoriisselt seotud vaid umbes viiskümmend seeneliiki. Eesti lehikseente hulgas on sääraseid senistel andmetel teada kümmekond. Lepavahelik (Paxillus filamentosus s.l., foto 2) on ühe Eesti tavalisema seene tavavaheliku (P. involutus) lähisugulane ning sarnaneb sellega ka väliselt. Kui tavavahelik on mükoriisselt seotud ilmselt kõigi meie puuliikidega ja seetõttu väga laia ökoloogilise amplituudiga, siis lepavahelikku leiame augustis ja septembris sageli, kohati väga rohkesti, ainult lepikute kõigis kasvukohatüüpides. Laia ökoamplituudiga liigi näide Hallhunt
Pupillid ahenevad,
tekivad näge mishäired. Hilje m südametalitus aeglustub, verer õhk langeb, tekib
sokiseisund. V õib järgneda sur m.
Punakas nar masnutt Inocybe erubescens
toim eained tekitavad raskeid muutusi ini mese i m muunsuss üstee mis. Kiirel
toimi misel esinevad tavaliselt seene m ürgituse sü mpto mid. Enamasti tekivad
haigusnähud m õne päeva või isegi aasta pärast: tekib punaliblede
kokkukleepu mine, neerupuudulikkus.
Taevavahelik Paxillus involtus
m ürgid m õjuvad eluliselt tähtsatele siseorganitele ( maks, neerud), raske matel
juhtudel eluohtlikud. Pika peiteajaga ( kuni 12 tundi). Peale esi m esi s ü mpto m eid
kaob teadvus, kra mbid--sur m.
SEENTE TÄHTSUS
Organismi rühm ja liik Kromosoomide DNA milj aluspaari
arv
annaabi.ee 
