kesknärvisüsteemist. Kuigi täiskasvanud lülijalgsete ja selgroogsete organismide närvisüsteemid erinevad silmnähtavalt, geenid ja koostoimemehhanismid, mis juhatavad nende närvisüsteemide arengut, on sarnased. 2 AJU KUJUNEMINE Imetaja aju eesmine ja tagumine osa kujuneb gastrulatsioonis prechordaalse mesodermi ja notochordi abiga. Seda spetsialiseerumist stabiliseeritakse närviplaadi staadiumis närviplaadi ja välimise lootelehe vahel. 2.1 Pax2/5 ja Pax6 Pax2 ja 5 ning Pax6 geenide avaldumise mustrid piiritlevad keskaju ja suuraju neutraalse plaadi staadiumit. Hiirtel, kellel oli Pax5 ja Pax2 puudujääk, kogu mesencephalic primordium puudus. Selle asemel tagaaju ühendus koheselt suurajuga. Nendel loomadel keskaju ja väikeaju puuduvad. 2.2 Piiride määramine Sonic Hedgehogi ja FGF8 abil Suuraju ja keskaju osad on määratud prechordal mesodermi ja eesmise notochordiga. Kaks geeni mis avalduvad eesmises mesodermaalkoes on Lim1 ja OTX2. Kui üks neist puudub,
Silmavesiikul indutseerib läätseplakoodi tekke kindlast pinnaektodermi osast. Silmavesiikul sopistub sisse (tekib kausjas silmasüvend) ja läätseplakoodist tekib läätsevesiikul, millest tekib lääts. Optilisest vesiikulist (kausjast silmasüvendist) moodustub 2 võrkkesta kihti: sisemine on neuraalne võrkkest ja välimises kihis on pigmenteerinud rakud. Läätsevesiikul indutseerib pinnaektodermist sarvkesta tekke. Geen Pax6 määrab, millisest koest areneb silm. Regulatsioonil osalevad geen Pax6 ja valk Shh. Pax6 on oluline vesiikuli ja läätse tekkeks. Shh inhibeerib Pax6 ekspressiooni, takistades silma teket igale poole. Shh osaleb silma moodustavate struktuuride löömisel kaheks ehk siis tagab, et moodustuks 2 silma. Kui liiga palju Shh, siis ei arene silma. Kui liiga vähe, siis areneb ainult 1 (suur) silm. 11. Metamorfoos, regeneratsioon, vananemine
ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Sisekõrv on ektodermaalset päritolu. Aluse annavad poolringkanalid, tigu (?) · Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu) Vaheajust pungub välja silmavesiikul, mis indutseerib pinnaektodermist läätse plakoodi tekke. Seejärel silmavesiikul sopistub uuesti sisse. Lääts tekib pinnaektodermist Võrkkest neuraaltorust. Silma arenguks on vaja transkr faktorit Pax6. Kui nt Shh inhibeerib seda, siis silma ei teki. Samuti ei teki silma siis, kui Shh-d on liiga palju ning kui seda on vähe, siis võib tekkida 1 silm. Järelikult peab Shh hulk olema täpselt õige. 11. Metamorfoos, regeneratsioon, vananemine · Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? Metamorfoos- arengu hormonaalne taasaktiveerimine (reguleeritakse kilpnäärme poolt)
(epidermaalne paksend) on ainus kompetentne piirkond vastama parakriinsetele signaalidele (nt BMP4, FGF8), mida toodetakse eesajust moodustuvates silmavesiikulites Induktsioon viib silmaläätse arengu eest vastutatavate geenide ekspressioonini ja läätseplakoodi moodustumiseni, millest areneb läätse vesiikul. Arenev lääts omakorda signaliseerib parakriinselt (sekreteerib FGF) silmakarika rakke arenema reetinaks. Prekordaalplaadist sekreteeritav Shh inhibeerib Pax6 ekspressiooni embrüo keskel jaotades silmavälja kaheks. Liiga palju Shh põhjustab silmade taandarengu. Läätse rakkude diferentseerumisel läbipaistvaks membraaniks, mis suunab valguse reetinale, muudavad nad oma kuju ja struktuuri. Primaarsed läätsefiibrid pikenevad ja täidavad läätsevesiikuli valendiku, läätseepiteelist tekivad uued sekundaarsed fiiberrakud. Fiiberrakud kaotavad oma organellid ja tuumad, täidetud läbipaistva kristalliiniga.
Äädikakärbse areng kärbsevastsest. Vastne paistab vähediferentseerunud, aga ikkagi lülideks avalduvad erinevad geenid. Mitmete kärbse organite eellasrakud on seal olemas. Et kust areneb silm, kust jalg. Kui ühte geeni, mis on oluline silma arenguks, sundida avalduma jala imaginaardiskil (lülis), siis on kärbestel silmad ka jalgadel. Kõik geenid on olemas, aga avalduvad erinevalt. Äädikakärbest on palju uuritud. Kärbse vastse uurimisel on leitud, et silma arengut määrab Pax6, oluline on tema avaldumise koht embrüos. Kui seda ühte geeni, mis on oluline silmaarengus (transkriptsioonifaktor), sundida avalduma, vahetades ära tema regulatoorse elemendi, siis on kärbsel silmad jalgadel. Geneetilise võimendi (enhanceri – koosneb tavaliselt pööratud kordusjärjestustest) tähtis osa geeni avaldumise msutris. Üks geen võib avalduda täiesti erinevas kohas, selleks pole dramaatilisi muutusi vaja. Geeni võimendi on natukene muutunud.
annaabi.ee 
