vestibüüli, suurte kabinetti, magamistuba ning veel üht kabinetti vaatega Seini jõele. Freskond ja laed kujundas itaallane Romanelli ning dekoratiivkrohvi Anguier. 1660. aastal määrati Louis Le Vau üle vaatama Louvre'i lõplikku valmimist. See tõi endaga kaasa uue fassaadi Petite galeriile, põhjatiiva lõpetamise ja 1661.-1663. aastal lõunatiiva pikendamise, sealhulgas kahe uue paviljoni loomise ühe idaotsa, mis oli sümmeetriline renessanssi Kuninga paviljoniga ja teise keskele. 1668. aastal kahekordistas Le Vau palee laiust ja lasi ehitada uue fassaadi vaatega Seini jõele. Keskaegse Louvre'i viimased jäänused lammutati. 6. veebruaril 1661. aastal laastas tuli Petite galerii ülemise korruse. Samal ajal, kui Le Vau oli ülevaatajaks ehitustöödele, volitas Päikese kuningas Louis XIV Charles Le Bruni läbi viima maalimistöid, mis kujutaksid Rooma päikesejumalat Apollot. Kaunistus jäi lõpetamata, kuid
Hiigelkuju on 55m pikk ja Second level Third level õlgadest 16m kõrge. Kuju Fourth level avastati 1881.a., 1906.a. Fifth level ümbritseti paviljoniga, 1946.a. renoveeriti. Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Second level Fifth level Third level
a AIA OSAD (Hellström 1997) Iga itaalia renessansiaed, olgu suur või väike, koosnes kolmest osast: 1) orto - lillede-rohttaimede aed, 2) viljapuuaed ja 3) bosco - mets. Need kolm osa esindasid tollal kasutatavaid taimekategooriaid. Orto: korrapärase kujuga, madalast hekist või aiast ümbritsetud, peenardeks jagatud. Peenardel kasvasid - enamasti segamini (et kogu aeg midagi õitseks) lilled, ravim- ja vürtstaimed. Peenarde kuju varieerus. Keskpunkti võis rõhutada purskkaevu, paviljoniga, skulptuuriga. Lilleaeda võis istutada ka üksikuid viljapuid - peenarde keskele või nurkadesse. Kui selline "rohuaed" asus peahoone vahetus läheduses ja oli kõrge piirdega ümbritsetud, kutsuti seda giardino segreto'ks (private garden ehk salaaed). See sai Itaalia renessanssaedade lahutamatuks osaks ning sageli novellide kirjeldatud sündmuste tegevuspaigaks. Lille- ja rohuaed võis sisaldada ka
Seal võite lõbusal kombel õppida tundma lugusid planeedi linnade ja Madeira saare vulkaanipursete kohta. Vulkaanikeskus on suureks külastajatele atraksooniks. Seda seletatakse kui Madeira alguse teket. Paviljonis toimuvad audioshõud, näidatakse geoloogide uuringuid koobaste arenguloost. Teadlaste elav keskus Teadlaste elav keskus on rajatud kui erakordne vaatamisväärsus lastele ja täiskasvanutele. Seal korraldatakse vastavalt kokkuleppele Lissaboni teadlaste paviljoniga rahvusvaheliste ja kohalike teadlaste tööde näitusi. Selles keskuses on 150 kohta kongresside ja seminaride jaoks, on ka näitus interaktiivsetest mängudest. Keskus esitleb teadlaste- ja sporditegelaste väljapanekuid Londoni muuseumidest. Madeira Story Centre 102 See on koht kus avaneb Madeira ajalugu, tema tekkest kuni tänapäevani, poolteist tundi
annaabi.ee 
