Nad läksid sõtta õpetaja Kantoreki õhtuamise peale. Kantorek oli nende klassijuhataja. Ta austas sõda ja mehi, kes oma kodumaa eest olid valmis seisma. Koos eelpool nimetatud 9 mehega oli rindele saadetud 150 meest, kuid pärast esimest tulevahetust olid nad kandnud suuri kaotusi. Tagasi tuli 150-est mehest 80. Esimene, kes klassivendadest suri oli Kemmerich. Paul ja Kemmerich olid lapsepõlvesõbrad. Nende emad olid tuttavad üksteisega. Kemmerichi ema palus Paulilt enne sõtta minekut, et too vaataks poja järele. Sellega kaasnes ka Paulile vastutus, et kui Kemmerich peaks surma saama, siis ta peab ta emale sellest teatama ja nii läkski. Ajapikku toodi nende väeosale tuge juurde. Tuli uusi mehi rindele, noori ja vanu. Raamatut lugedes tundub, et Remarque püüdis igal leheküljel veenda lugejat sõjamõttetuses, selle ebainimlikkuses. Tegelased pidid võitlema kui loomad, et tulla toime ellujäämisega
Nad küsisid kas nad pole Tjadenit leidnud. Kropp ülbitses allohvitseriga. Õhtuse loenduse ajal toimus ülekuulamine, mille käigus tuli Himmelstossi voodimärgamise lugu välja. Tjaden sai karistuseks kolm ja Kropp ühe päeva kartsas (endine kanala). Tund aega hiljem, kui Tjaden ja Kropp juba kartsas istusid, asusid mehed nende juurde teele. Nad mängisid koos ööni skatti, loomulikult võitis Tjaden. Kui mehed Kropi ja Tjadeni juurest lahkusid, küsis Kat Paulilt, et mis ta hanepraest arvab. Paulile see mõte meeldis. Nad ronisid autole, mis vedas laskemoona. Sõit maksis kaks sigaretti. Kat aitas Pauli üle müüri ja Kat jäi valvama. Paul sai kaks hane kätte ja proovis neid uimastada, aga talle tungis koer kallale. Pääsemiseks lasi ta dogi pihta ja haaras ühe hane kaasa. Nad küpsetasid hane ühes mahajäetud kuuris ära. Nad istusid ja tunnetasid oma olemasolu ja olid teineteisele nii lähedased, et ei suutnud selle üle rääkida
Ta käib ise ka seltsimajas laulukooris, koorijuhi arvates on tale haruldane kõrge alt. Roosi on seltsimajas kauneim pärl, kes on elus paremaid päevi näinud ja austreid söönud. Käo Paul- kidase jutuga mees, kelle on mõistus ka võrdlemisi kinnine. Pauli ja Aiaste vahel käis alati võitlus, et kumb parem on. Paul vaatab alati mehe kaela peale. Kui see tema arust täismehe mõõdu välja annab, siis alles tasub temaga tegemist teha. Kui ei, siis kuuleb ta peatselt Paulilt nii mõndagi halvustavalt. Pauli silmis on Taavet hale kergats, mingit pilli puhuv hampelmann. Paul teeb tööd vihase lõbuga, trotsiga, nagu keegi veel ei usuks, et ta on suuteline tugevaks, tõeliseks tööks. Töö ei paku isegi noores eas talle rõõmu, selle taga seisab sund. Ainult tüdruku lähedus paneb ta kiiremini liikuma, et ennast natuke paremas valguses näidata. Jakob Lusiksepp- rahulik elurõõmus mees, kes on karsklane. Ta on ümara näoga ning jändrik
õppekursustele. Kokku saab ta siis eemal olla 6 nädalat, ent kas tagasitulles on sõbrad alles? Ta pettus selles naises, kuna kuuldes, et Paul läheb puhkusele, ei pakkunud ta talle enam huvi. Kropp ja Kat saadavad Pauli rongijaama. Kodudeel muutub närviliseks. Sihtkohas meenub elu enne soda. Õde kallistab teda, Paul peaaegu minestab. Ta näeb, et ta ema on väga haige. Ema teeb talle ta lemmiktoitu, ent see ei maitse enam samamoodi. Ema on teistelt kuulnud, kuidas rindel on ja küsib ka Paulilt, end ta ei taha vastata ausalt, kogu julmust paljastada. Ta üritab asja ilustada ja seega tunneb ta end kodus mugavamini. Arstid arvavad, et emal on vähk. Tänaval kohtub majorit, kes ta peale karjub, kuna ta ei anna aud õigesti. Paul saab vihaseks ja vahetab riideid. Ema on õnnelik nähes teda muutununda ent isa tahab, et ta paneks mundri selga, et sellega eputada. Paul keeldub. Käib baaris, ei oska linnarahvaga suhelda..Sel õhtul küsib isa talt palju nõmedaid küsimusi rinde kohta.
siin oleksid, Tib. Ei, tõmba see lause maha. Ma tahan , et me oleksime koos, aga ükskõik kus mujal. Kalli, Lena. Isa oli koos Lydiaga endiselt peol. Paul Skeletisega väljas ja Krista tegi kahe sõbrannaga oma toas iluravi. Krista geomeetria kodutööd vedelesid laual, Carmen kohe pidi need ära tegema. Ta ei pannudki tähele ,et Paul oli kodu jõudnud ja vaatas teda. Ta soovis head ööd ja lahkus.Hommikul päris Krista Paulilt ka tema oli ta kodusedtööd ära teinud, Paul vastas eitavalt , kuid Carmenit ta sisse ei rääkinud. Pärast söömist pidi tulema lubatud isa ja tütre tennisemäng. Bailey oli Tibby dokumentaalfilmi jaoks esimese kohtumise kokku leppinud. See oli kohe pärast Tibby tööd. Ühe poisiga Wallmanist, kes pidevalt arvutimänge mängib. Bailey oli täpselt pärast Tibby vahetuse lõppemist kohal. 1.2.12 Kui te seda registrist ei leia, vaadake kogu katalloog hoolikalt läbi. ( Sears
annaabi.ee 
