Kr kuni 30 aastat e.Kr. Kõigepealt räägin siis Mesopotaamia perekonna ja abielu kohta. Mesopotaamia oli väga meestekeskne ühiskond. Abielu põhines peigmehe ja pruudi isa vahel,milles pruut ise ei saanud eriti midagi kaasa rääkida.Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Näiteks mees võis abielluda mitme naisega, aga abielus naisel ei tohtinud olla seksuaalsuhteid mitte kellegi teisega, kui oma abikaasaga. Kui naine seda rikkus ootas teda ja patustajat surmanuthlus. Aga abielumees võis oma naisele ka armu anda. Niisiis oli Mesopotaamia naistel ühiskonnas väike roll, sest mehed valitsesid neid. Vanas-Egiptuses oli naisel rohkem õigusi kui Mesopotaamias. Perekond koosnes naisest, mehest ja alaealisest lapsest ning seda nimetatakse paarperekonnaks. Abielunaise õiguslik seisund oli mehega peaaegu võrdne. Vanas-Egiptuses kasvatas naine tütart ja isa poega. Nad õpetasid
võib jääda surmtõsiseks või omada isegi kurvameelse ilme. Vahel on tema nali heatahtlikja leebe, samas aga karm ja armutu. Kalad peidavad enamasti oma naljatuse taha mingisuguseid emotsioone, mida nad ei taha teistele näidata. Naer on Kaladele maskiks, mis suure eduga peidab nende tõelisi tundeid. Kalad tunnevad kaasa haigetele ja nõrkadele ning põlevad soovist neid igapidi aidata. Ta ei mõista kedagi hukka, ei varast, mõrtsukat, narkomaani, liiderdajat, patustajat, pühakutm variseri ega valetajat. Tüüpilised neptuunlased ei kritiseeri kadeduse, ahnuse, lõbujanu ega laiskuse pärast. Ta mõistab ja aitab sedavõrd, kuivõrd see on tema võimuses. Tal on eriline 4 võime tunnetada iga pahet ja voorust ning haista juba kaugelt lõksu. Kalad vihkavad küsimusi, mis nõuavad otsest vastust, ja nii ongi nende vastus enamikul juhtudel ,,võib-olla". Kalade märgi kandja on altruist, kes tunneb ammendamatult, õrna armastust iga elusolendi vastu
Kivide ja lillede puhul on lisaks veel nende hea või kahjulik mõju. Näiteks kollased ja rohelised kivid ravivad värvimõjuga kollatõbe ja maksahaigusi, punased verejooksu. Maarjat sümboliseerib nii valge roos, mis tähistab tema neitsilikkust kui ka punane roos, mis väljendab tema heldust. Rukkilill ravib soolapalavikku, õun on halva sümbol. Loomade maailm on põhiliselt halva universum. Jaanalind, kes jätab oma munad liiva sisse ja unustab neid haududa, kujutab patustajat, kes unustab oma kohused Jumala ees. Kits on himuruse sümbol. Skorpion valelikkuse ja eriti juutide kehastus. Muinasjutulised loomad on kõik saatanlikud, Kuradi kehastused. Linnaelanikkonna arenguga kaasnes uus, ratsionalistlik mõtlemine, mis hakkas senist loodusetunnetust välja vahetama. Praktiline tegevus muutus keerukamaks tänu töövahendite täiustumisele ning see omakorda avaldas sihipärasemat mõju loodusele. Mõned filosoofid
vihma alla nõriseb ja kus on hea möödatuhisevat liiklust vaadata. Jook Alkohol on jumala kingitus, mis on antud sotsiaalse suhtluse rataste õlitamiseks ja kuna suhtlemist tuleb ette palju, siis on joomine peamine vabaaja tegevus. Kuigi oleks vale arvata, et belglased joovad mõõdukalt, ega tarbi jooki vahetevahel ülearu, joovad vaid vähesed selleks, et purju jääda. Tegelikult on purjus oleks solvang ühiskondlikule väärikusele: juhuslik patustamine antakse küll andeks, aga patustajat näägutatakse selle tõttu halastamatult veel mitme aastagi pärast. Mõned rongiga tööle sõitjad astuvad siiski oma rongipeatuse lähedal asuvast baarist läbi ja et tööleminek libedamalt läheks, teevad väikese napsi. See komme on tänapäeva terviseteadliku aja tõttu vähenenud, kuid 24h avatud baarid on ikka alles ja täis elujõudu ning neis võib leida erinevaid kundesid alates tugevatest kaubaautojuhtidest, kes
pea otsast ära löödi) (Heintalu 2001: 237-243). Slaavlaste uskumuste kohaselt asus hingede maailm maise maailma lõpus: ookeani keskel asuvas saarel, suurte mägede või horisondi taga. Tee surnute riiki oli raske ja pikk. Paradiisi ja põrgut ei eristatud, mõisted tulid koos ristiusu vastuvõtmisega. Patustaja polnud see, kes oli Jumala eest süüdi, vaid see, kes oma tegudega rikkus inimeste ja looduse vahelist harmooniat. Karistus ähvardas mitte ainult patustajat, vaid kogu ühiskonda ( 2002: 32). Ristiusk seostab surma patuga. Kristlikust vaatenurgast jaguneb surma mõiste kolmeks: ühest küljest on surm organismi tegevuse lakkamine. Teisest ehk vaimsest küljest on surm uue eluetapi algus, sest jumalakartlik hing surra ei saa: ,,- , 3", . ( 2004: 516). Surm võib olla ka vaimne, kui inimene ei tunneta enam Püha vaimu ja on patune: ,, , . , "4, . ( 2004: 218). 2
annaabi.ee 
