poolt teise suhtes. Politseile tehakse selles suhtes erand eeldusel, et taunitavale jõu kasutamisele ei saa vastata muul moel kui jõudu kasutades. Politseid peavad ülal ühiskonnaliikmed (maksude maksmise kaudu). Ühiskond võib teatud juhtudel lubada ka teiste sisemiste relvastatud struktuuride olemasolu (nt turvafirmad). Esialgne universaalne politsei jaguneb tänapäeval spetsiaalsete ülesannetega politseideks: · liikluspolitsei · korrakaitsepolitsei (patrullteenistus) · kriminaalpolitsei (korra valvamise asemel võimalike süüdlas(t)e leidmine pärast korrarikkumist) · narkopolitsei · Julgestuspolitsei · Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus · vee-, jõe-, mere- jne politseid Politsei teenistuse oleva ametniku nimetus eri maades: · politseinik · miilits · kordnik · sandarm Efektiivseks juhtimiseks ehitatakse jõustruktuurid üles hierarhiliselt, mis kõrvalnähtusena
Piirivalvuri töö on huvitav ja palju suhtlemist nõudev. Vahelduseks esineb ka rutiinseid ootamise ja valvamise perioode, ent alati peab olema valmis reageerima ootamatule või ohtlikule olukorrale (sh kokkupuude kriminaalse või terroristliku olukorraga). Piirivalvuritel on sõjaväeline aukraad (nt piirivalvuril seersandi, vanempiirivalvuri vanemseersandi auaste). Millised on töötingimused? Piirivalvurid töötavad nii siseruumides (transpordisõlmed, piiripunktid) kui vabas õhus (patrullteenistus piiripunktide vahelisel alal). Töö on vahetustega, vahetuse pikkus varieerub olenevalt piiritsoonist 12-tunnisest kuni nädalase valvesolekuni. Töötada tuleb päeval ja öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Põhipuhkus on 35 päeva, staazi eest antakse kuni 10 päeva lisapuhkust. Piirivalve kasutuses on moodne tehnika. Dokumentide kontrollimisel kasutatakse lisaks vaatlusele spetsiaalset
andnud ka sõna ,,policy" (Kaasik 2008). Politsei kujunemine ei ole igal pool olnud ühesugune. Uurijad on kindlaks teinud politsei mitmeid eelkäijaid ja formuleerumisallikaid. Korra hoidmine ja kuritegelike käitumisaktide fikseerimine-takistamine on ühiskonna arengu üks aluseid (Kaasik 2008). Kaasaegne politsei täidab kahte suuremat funktsiooni: autoriteetset sekkumist ja sümboolset õiglust. Autoriteetne sekkumine on see, mille eest eelkõige vastutavad patrullteenistus ja liikluspolitsei. See on reageeriv tegevus, mitte ennetav ning see pole seotud otseselt kuritegevusega ja selletõttu ei tehta midagi olukorra parandamiseks. Edu tuleneb patrullteenistuse mobilisatsiooni astmest (Kaasik 2008). Sümboolne õiglus on dektetiivne ja liikluspolitseinike valdkond, mis on suuremas osas reageeriv koos seaduse rakendamisega. Sümboolne õiglus on nii demostratiivne (seaduslik reziim on olemas) kui ka reaalne (kurjategija on tabatud). Edu sõltub selles valdkonnas
Liikumisteede 15 võrgu tihedus sõltus asjaoludest. Niisugune välisteenistuse kord pidi jätma mulje, et politseid võib kohata igal pool. Kuna ei teatud, millal ja kohu võib politsei ilmuda, oli sellel asjaolul ka profülaktiline tähtsus. (1: 175) Välisteenistuse ümberkorraldamisel vabanesid politseinikud pingutavast ja loidust põhjustavast 6-tunnilisest postil seismisest. Patrullteenistus kestis nüüd 2 tundi. Välispolitsei arvuline koosseis ei olnud püsiv . Nii muutus konstaablite arv 1938. Aastal vallapiiride korrastamise tõttu: 365 valla asemele jäi 248 valda. Sellekohasele otsusele kirjutas Eesti Vabariigi president K.Päts alla 08.oktoobril 1938. Pärast seda teenis välispolitseis 1938.aasta lõpul 1486 isikut. (1: 175) EESTI POLIITILINE POLITSEI Tsaariaegse salapolitsei laialisaatmise järel ei olnud Eesti ajal erilist politseijõudu, kes
annaabi.ee 
