lääneseinas portaali kohal oli viilutorn. Paljude oluliste kiriku ajaloo tähiste hulgas on kindlasti erilisel kohal 1886. aasta, kui kogudus sai V. Müllerverstedi Tartu Peetri kiriku jaoks valmistatud, aga suurele kirikule ilmselt väikseks jäänud, suure oreli. Järgmisel aastal tähistas kogudus Vigala meistri J. Gildemanni oreli valmimist. Kirik sai praeguse kuju korduvate ümberehituste tulemusena. Neid teostasid Uexküllid, kes jäid Vigala kiriku patroonideks kuni 1920. aastateni. 1581. aastal süütasid Vene väed põlema Vigala kiriku ja lossi. Kirik ehitati aastakümnete pärast uuesti üles. Esimene kellatorn, mille venelased rüüstasid seisis kiriku kõrval. 1798. aastal paigaldati kellatorn kiriku lääneseina ette. 1660. aastal valmis esialgne värvimata altarisein, algselt altariseina kuulunud maal "Püha õhtu-söömaaeg" on praegu käärkambri seinal, uus maal altariseinal "Kristus Õlimäel" on pärit 19. sajandist. 1680
Soloni reformide tähtsus seisnes selles, et need vabastasid tee orjanduslike suhete arengule ja panid aluse Ateena demokraatiale. 5. Vana--Rooma majanduse olukord kuningate perioodil · majanduslikuks aluseks põllumajandus. · suur osa maast oli kasutatav kollektiivselt moodustas ühiskondliku põllu · orjus oli patriarhaalse iseloomuga, orje oli vähe · sugukonna üksikud liikmed muutusid patroonideks (hooldaja/kaitsja) võtsid oma kaitse alla üksikuid isikuid, kes kohustusid olema patroonidele ustavad ja kuulekad · Kuningate perioodi lõpul tekkisid kuninga poolt valitud ametiisikud, kes valitsesid riiki kuninga äraolekul · põhijooneks oli ürgkogukondliku korra lagunemine ja riikide kujunemine · aristokraati kutsuti patriitsideks · peamiselt põlluharijatest kujunes maakaitsevägi 6
senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Kodanikkond = Populus Romanus 3 triibust 3x10 kuuriat 30x10 genus't (sugukonda) perekond. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Seisused olid patriitsid kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse ja pääseda senatisse, ja plebeid kodanike seisus, kuhu ei kuulu patriitsid, neil oli õigus osaleda ainult rahvakoosolekul. Ühiskondlikud suhted jagunesid klientideks ja patroonideks. Kliendid olid patroonide (rikas ja mõjukas kaaskodanik) kaitse alla. Rooma linna valitsemine ja ühiskond vabariigi ajal: Roomlased nimetasid oma riiki res publica ehk avalik/ühiskondlik asi, mis hakkas hiljem tähendama vabariiki. Riigiorganitena tegutsesid: * Senat koosnes ~300 liikmest ehk senaatorist, kes olid sugukondade vanemad; hiljem ka magistraadid. Selle ülesandeks oli kujundada sise- ja välispoliitikat, juhtida sõjandust ja rahaasju.
tekkisid avalikud käitumisnormid, mis kinnistusid nende korduvas täitmises ja millele allusid kõik antud ühiskonna (klanni) liikmed. Neid käitumisnorme mittetäitnud isikute suhtes rakendati mitmesuguseid karistusi, millest rängeim oli antud ühiskonnast (klannist) väljaheitmisega ja mis lõppes selle ühiskonna liikme jaoks tavaliselt surmaga. Tavaõiguse tekkimise perioodil hakkas rooma ühiskond klassikuuluvuse järgi lõhenema nn. patroonideks ja klientideks, plebeideks ja patriitsideks, vabadeks inimesteks ja orjadeks, mis omakorda nõudis rooma õiguse pidevat täiustamist Eraõiguse üldiseloomustus Rooma õigus on pärandanud meile peamiselt täiuslikuma eraõiguse süsteemi, kuhu kuuluvad sellised suured alad, nagu perekond, omand, lepingud ja pärimine. Avalik õigus oli tol ajal ilmselt vähem arenenud. Juba vana-Rooma juristid tegid vahet avaliku õiguse (ius publicum) ja eraõiguse (ius privatum) vahel
annaabi.ee 
