saj.usund sünnib palestiinas.Asja tuumaks on see,et teatud grupp hakkab uskuma et jeesus on surnud ning siis surnust üles tõusnud.Ristiusk kaotab ära orjanduse antiiikajast.Maailm ja inimene on jumala loodud.Ristiusk levis väga kiiresti.311 sai lubatud usundiks rooma impeeriumis,sest ennem oli see illegaalne.380 saab riigi usundiks ja ainsaks lubatud usundiks.Ristiusu domineerimine ja lääne-rooma riigi langus juhatab sisse perioodi mida tuntakse keskajana ehk neg. ajajärk. 1)patristiline periood-kirikuisad A.Augustinus 354-430. ,,jumalariigist","pihtimused" astub skeptitsismi vastu .Oli üks esimesi filosoofe kes arutles aja üle.Ajal on algus ja lõpp.Lõppu pole veel olnud aga see tuleb.Aeg on ring või tsükkel,korduv.Maailm on loodud ei millestki.Aega tunnetame subjektiivselt.Ta uskus täielikku ettemääratlust.Kirik ei võtnud seda õpetust omaks. 2)skolastiline periood-kooli filosoofia
saj.usund sünnib palestiinas.Asja tuumaks on see,et teatud grupp hakkab uskuma et jeesus on surnud ning siis surnust üles tõusnud.Ristiusk kaotab ära orjanduse antiiikajast.Maailm ja inimene on jumala loodud.Ristiusk levis väga kiiresti.311 sai lubatud usundiks rooma impeeriumis,sest ennem oli see illegaalne.380 saab riigi usundiks ja ainsaks lubatud usundiks.Ristiusu domineerimine ja lääne-rooma riigi langus juhatab sisse perioodi mida tuntakse keskajana ehk neg. ajajärk. 1)patristiline periood-kirikuisad A.Augustinus 354-430. ,,jumalariigist","pihtimused" astub skeptitsismi vastu .Oli üks esimesi filosoofe kes arutles aja üle.Ajal on algus ja lõpp.Lõppu pole veel olnud aga see tuleb.Aeg on ring või tsükkel,korduv.Maailm on loodud ei millestki.Aega tunnetame subjektiivselt.Ta uskus täielikku ettemääratlust.Kirik ei võtnud seda õpetust omaks. 2)skolastiline periood-kooli filosoofia
Rooma riik ja õigus 2. Kreeka haridus- keskaja ideaalne haridus- 7 vabakunsti 3. Kristlus 4. Keldi, slaavi ja germaani rahvasterändamine. säilitavad vaimset pärandit? ? ladina keel sureb välja, tekkiva duued keeled. Clodovech- frangi pealik Germaanlaste sõjakusega võitleb keskajal kiris, kehtestati isegi päevad, millal kristlased võivad sõdida. 5. alates 7. sajandist tekib islam, kristlased peavad sellega arvestama hakkama. Perioodid nüüda lles sisi vist: 1. Patristiline periood- "pater" ld keeles "isa" (kirikuisa) opostlite ajast kuni umbes a 800. Opostlid- jeesuse õpilased, kes peale jeesuse surma saavad selle kiriku rajajaks. Jaguneb kaheks perioodiks: a) kristluse ja antiikmõtlemise kokkupõrge- alates paulusest(u aastast 60,70) ja lõppeb Nikaia kontsiiliga aastal 325. B) Augustinuse tegevusega algab (354-430) kuni umbes 800. Kristlikud dogmad töödeldakse ühtseks 2
eelduseid. Juhul kui meil on aga teada, millisesse jaotusesse võiks uuritav tunnus kuuluda, on võimalik kasutada parameetrilist bootstrap meetodit. 44. Mida hindab kooskõlaaste (goodness of fit) ja mida püsivusindeks (consistency index) ning kuidas need arvutatakse? Kooskõlaaste hindab distantsmeetodiga konstrueeritud puu sobivust andmetega. d – distantsmaatriksis esitatud kaugushinnang α p – patristiline (puult mõõdetud) kaugus Püsivusindeks mõõdab andmete ja puu sobivust. Ühe informatiivse positsiooni kohta: mj – minimaalne võimalik asenduste arv j-ndas positsioonis antud positsioonile kõige säästlikuma ci=mj/sj topoloogia korral sj – minimaalne võimalik asenduste arv j-ndas positsioonis antud topoloogia korral 45. Milleks kasutatakse konsensuspuid? Iseloomustage
Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed. Uusaja filosoofiale on omased valgustuslikud ideed, mida iseloomustab usk mõistusesse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida
pattude andestuse läbi (kristliku filosoofia tipp). Inkarnatsiooni mõte - sõna saab lihaks. Kreeka mõtlejad püüavad jõuda kõige algusesse ( ). Kristlust huvitab ajas ja ruumis toimuv inimese ja Jumala vaheline, rõhk olevikul ja tulevikul. KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID Jumal polnud probleemiks. Tõeliselt filosoofiline probleem. I põlvkond - apostlid, II põlvkond - patristika (patrostid - kirikuisad), nende alaliik apologeedid - usukaitsjad). Kujuneb apologeetiline-patristiline kirjandus. Pauluse arvamus tarkusest negatiivne. Inimesed polevat oma tarkusega millegi targaga hakkama saanud. See mõttelaad areneb edasi. Kirikuisa Tertorianus: "Kuna see on absurdne, ma usun seda" (Kristuse ristilöömise kohta). Sihtgrupp lihtne inimene (kristluse ja filosoofia vastasseis). See muutus apologeetidel. "Mis on Jeruusalemmal ühist Ateenaga? Mis on akadeemial ühist kirikuga?" (akadeemia kui mõiste skeptitsismist). AUGUSTINUS (354-430) Sündis ja suri Põhja-Aafrikas
annaabi.ee 
