muutunud vabrikutöölisteks, iseseisvad kaupmehed näiteks ametnikeks). Pidev olelusvõitlus ei lase kultuurile keskenduda. Ületöötamine viib keskendumisvõimetuseni (pärast tööd otsitakse pingutust mittenõudvaid tegevusi). Spetsialiseerumine. Mentaliteedimeediumis domineerivad nüüd arvamused ja tunded, mida mõistuseideed seni korrastasid ning alla surusid. Nt natsionalism, mida ta nimetab väärituks ja absurdini viidud patriotismiks. Inimeste suur mõjutatavus, sest nad ei mõtle enam oma peaga. Kus iganes kollektiiv mõjub üksikisikule tugevamini kui see temale tagasimõju avaldab, seal tekib allakäik. Rõhutab üksikindiviidi vaimse täiustamise vajalikkust. Nii tervikule kui üksikindiviidile on elu ilma maailmavaateta kõrgema orienteerumisvõime patoloogiline häire. Tänapäeva inimene oma kahanenud mõtlemisvajadusega on patoloogiline nähtus.
siivse suunaga lokaalseks natsionalismiks.”27 Jakovlev märgib, et tuntud vene kir- janiku Valentin Rasputini retooriline küsimus Venemaa Liidust väljaastumise kohta oli esimene signaal tegelikust lagunemisest. Impeeriumi lõhestas ja hukutas vene natsionalism, mille eest oli autor hoiatanud juba varem. Natsionalismi karmis krii- tikas jõuab Jakovlev tänasele Venemaale. Nüüd on natsionalism alasti, kirjutab ta. “Nüüd nimetab natsionalism end patriotismiks, segatud natsionaalbolševismiga, s.o natsismiga.”28 Jeltsin ja Putin said kommunismi ja impeeriumi varemed. Nõu- kogude impeerium oli iseäralik, sest tal puudusid kolooniad. “Kogu impeerium oli bolševike koloonia.”29 24 Anupõld, E. Vaba sõna arhitekt sõdib edasi. – Maaleht, 2005, 5. mai. 25 Яковлев А. Н. Омут памяти. От Столыпина до Путина, 1–2. Вагриус, Москва, 2001. 26 Яковлев А. Н. Сумерки
Ta oli ka viljakas dramaturg, kes kirjutas 90 näidendit (saavutas nendega teatrifestivalidel palju võite), säilinud umbes 7 näidendit. Üks tuntumaid on 402. aastal kirjutatud ,,Pärslased". Ta sündis küll preestri perekonda, kuid ise Demeteri kultusesse pühendatud ei olnud. Eriti religioosne ta polnud, uskus Ateena linna. Pärast pärslaste üle saavutatud võitu ei huvitutud enam Dionysusest ning huvi hakkas pakkuma hoopis Ateena linn oma ideoloogiaga seda võib nimetada aga patriotismiks mitte religioossuseks. Kindlasti oli tema näidendites ka mingi jumalik printsiip. Kreeklastel polnud repertuaariteatrit (iga näidendit mängiti ainult üks kord), Aischylose dramaturgia oli aga niivõrd hea, et tema näidendeid esitati korduvalt ka pärast tema surma. Dramaturg ei saanud vihjata millelegi, ei saanud kasutada alltekste, vaid pidi kõik selgelt välja ütlema. Aischylos kasutas sõnakordust. Ateena oli võimsam kui kunagi varem, kuigi võim oli endiselt Sparta käes
See mõiste on pärit Saksamaalt. See tähendab, et meie kodumaa armastus ja lojaalsus on seotus põhiseaduslike väärtustega. See seob tunde väärtustega, mis on sätestatud põhiseaduses, eelkõige aluspõhimõtetega . Need tagavad hea ja õiglase korra. Loovad baasi, et põhiseadus muutub integreerivaks teguriks. Lojaalne saab olla sõltumata sellest, kas lapsepõlves on kuulatud muinasjutte ühes või teises keeles. Ta integreerib ja loob aluse patriotismiks. Kui see võtta rahvuse määratlemise ja kodakondsuse määratlemise aluseks, siis need langevad kokku. Kui ta on põhiseadusele lojaalne ja on ka Eesti kodanik, siis ongi ta eestlane. Nt Vene päritolu eestlased. Nad on meie kodanikud ja kannavad neidsamu põhiseaduslikke väärtusi, nende vanemad on lihtsalt teisest ühiskonnast. III osa PÕHIÕIGUSED 1.ptk PÕ üldosa
annaabi.ee 
