Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Reformid: armee ümberkorraldamine sõjalaevastiku rajamine patriarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine kalendri- ja kirjauuendus Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest Kokkuvõtteks: 31. jaanuar 1725 kuulutati Peeter I riiklike teenete eest Isamaa Isaks ja Ülevenemaaliseks Keisriks ( ). 8. veebruar suri Peterburis.
Oma peamiseks eesmärgiks pidas Peeter Venemaa rahvusvahelise seisundi kindlustamist, väljapääsu saamist Mustale merele ja ligipääsu rajamist Läänemerele Rootsi arvel. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest. Oma tegevuses ei kasutanud ta kindlat kava vaid kasutas arenevaid võimalusi, mistõttu pidi ta ära kannatama mitu tõsist tagasilööki. Peeter algatas arvukaid reforme: · armee ümberkorraldamine · sõjalaevastiku rajamine · patriarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. Tähtsaimad Peetri kultuurireformid olid: · kalendri- ja kirjauuendus · Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine · lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal
Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega (Bojaaride Duuma Senatiga, prikaasid kolleegiumidega) ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Reformid Peeter algatas arvukaid reforme: · armee ümberkorraldamine · sõjalaevastiku rajamine · patriarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. Tähtsaimad Peetri kultuurireformid olid: · kalendri- ja kirjauuendus · Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine · lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. 8 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I#Nimi 9
Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega (Bojaaride Duuma Senatiga, prikaasid kolleegiumidega) ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Ta korraldas ümber aremee, rajas sõjaväelaevastiku, likvideeris patriarhiameti ning riigistas Vene Õigeusu Kiriku luterlikul eeskujul. Tähtsamad kultuurireformid olid: kalendri- ja kirjauuendus, Peterburi Teaduse Akadeemia asutamine ning lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt. 5. Valgustusajastu Prantsusmaal. Uus maailmavaade - teaduse, mõtlemise tähtsustamine. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju Inglise filosoofid. Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau
elu kallale. Seesama vastumeelsus streletside suhtes muutus ajapikku fanaatiliseks vihkamiseks. Nendes kokkupõrgetes võitjaks tulnud tugeva isiksuse ohjeldamatu despotism lõppes verise finaaliga, kus tapeti sadu streletse ja tegelikult hävitati streletsivägi.7 Veel mõned Peetri tähtsamad reformid olid kalendri-(võeti kasutusele lääne uusaastapäev ja juliuse kalendri lääne varjant) ja kirjauuendus, lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt, patriarhiameti likvideerimine ja Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. 1702. aastal hakati õukonna daamidele ühiskondlike ülesandeid andma. 1703. aastal alustas Peeter I Peterburi rajamist. Tulevase Venemaa pealinna, Sankt Peterburi, rajamine ei olnud just lihtne, sest ümberringi oli soo, sageli esines üleujutusi ja nappis ka ehitusmaterjali. Kõigele lisaks polnud ka piisavalt tööjõudu