MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE ARTRIIT • Põletikuline või põletikulis-düstroofilist laadi liigesehaigus • Põhjustab lonkeid 3-5-kuustel sigadel • Ägeda kuluga • Põletik esineb suuremates liigestes ( küünar-, põlve-, kanna- ja õlaliiges) PATOGENEES • Tekitaja: Mycoplasma hyosynoviae, G– bakter • Pesiteseb ülemistes hingamisteedes • Nakatumine võib toimuda hingeõhu, sülje või roojaga • Patogeneesist teatakse vähe • Esmasena tabanduvad piisknakkuse teel tonsillid • Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad • Harva haigestuvad varem kui 12-nädalaselt • Inkubatsiooniperiood 3-10 päeva PATOGENEES • Tüüpiliselt leiab nakatumine aset kasvikute üleviimisel nuumasektsiooni • Haigus vallandub liigestes stressifaktori toimel (vaktsineerimine, ebasoodsad pidamistingimused) • Kliiniliselt avaldub artriit 2-3 nädalat peale nakatumist haigustekitajaga • Pärast M
Immunoglobuliinid seonduvad naha nuumrakkudele, mis degranuleeruvad ja see väljendub põletikulise protsessina. Edasiselt vabanevad tsütokiinid põhjustavad löövet. Koer proovib ebameeldivat sügelust leevendada lakkumise ja nakitsemisega, kuid see võib viia sekundaarse bakteriaalse infektsioonini. Tulemusena tekib Th1 poolt põhjustatud krooniline põletikufaas. Sellest hüpoteetilisest haiguse patogeneesist lähtuvalt on AD mitmete faktorite ja asjaolude kokkulangemisel tekkinud põletikuline seisund, mida ei saa üksiku mediaatori, antikeha või tsütokiini esinemisega selgitada. (Marsella jt., 2012) Atoopiline dermatiit on keerulise patogeneesiga haigus, mille kujunemisel mängivad olulist rolli mitmete asjaolude koosesinemised. Seisundi kujunemisel osalevad mitmed immuunsüsteemi rakud (Langerhansi rakud, nuumrakud, T
ahela külge. Seda tehakse kuumutamisega, millele järgnevalt tuvastatakse vaatlusega uuritava sondi ehk märgistatud ahela asukoht. Seda meetodit saab kasutada selleks, et lokaliseerida DNA järjestusi kromosoomides, tuvastada RNA-d või viiruslikku DNA-d. In situ tähendab ladina keeles 'koha peal'. In situ hübridisatsioon on hea tehnika mRNA (messenger RNA) kindlakstegemiseks koes individuaalsete rakkude sees. Sellega saab ülevaate füsioloogilistest protsessidest ja haiguste patogeneesist. In situ hübridisatsiooni kasutatakse, et leida kindlad nukleiinhapete järjestuste asukohad koes või kromosoomis. See on hädavajalik samm geenide organisatsiooni, regulatsiooni ja funktsiooni mõistmises. 50. Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias - Antikehad on immuunsüsteemi efektiivsed tööriistad kahjustavate haigustekitajate ja võõrühendite spetsiifiliste struktuuride äratundmisel ja eemaldamisel.
mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist. See on tingitud haiguse patogeneesist: algul tekib nn. tüfoidne sepsis, kui haigusetekitaja ringleb veres, haiguse kliinilises perioodis haigusetekitaja verest kaob, kuid sooleseinas toimuvad nekrootilised muutused, mistõttu tüüfusetekitaja satub massiliselt soolevalendikku ja sealt rooja. • Roojas ei leita tekitajaid tavaliselt enne 3 nädala möödumist organismi sattumisest. • Luuüdist ja lööbeelementidest võib tekitajaid leida isegi siis, kui neid mujal ei ole.
2.Dünaamilised metoodikad, mikrokosmid. Läbivoolukultuuri biofilm klaastorudes teatud kiirusega voolav sööde inokuleeritakse ja jälgitakse konfokaal-skanneeriva lasermikroskoobiga (CSML) biofilmi moodustumist. Mikrokosmides püütakse jäljendada keskkonda, kus bakter elab. Nt suudetakse jäljendada epidermist, mitmeid sisekudesid ning hambaemaili. 3.Loomkatsed. Selleks, et aru saada bakterite patogeneesist, sealhulgas biofilmi kujunemisest, kasutatakse biofilmi uurimiseks siiani loomi, sest mikrokosmides pole võimalik luua reaalseid tingimusi, mis on organismis. 12.2. Biofilmi tähtsus bakterile Biofilmi eelised: 1. Biofilmi moodustamine võimaldab jääda eelistatud nissi. Kuna pindadele koguneb rohkem toitaineid, siis biofilmi moodustamine toitaineterikastele pindadele nagu näiteks loomsetele kudedele või kivide pinnale ojades, tagab bakterite püsimise
annaabi.ee 
