Tekitaja viirus Kahelaineline palavik Võimalik levik kitsepiimaga Puugi "hammustuspiirkonnas" punetav laik Plaaniline vaktsineerimine Võimalik vaktsineerida Kahelaineline palavik Kõhulaihtisuse esinem0ine 13. Nimeta tekitajad Puukborrelioos Gripp Salmonelloos IV rühm 1. Milline järgmine fakt(id) on õige(d) Patogeensus on mikroobi organismi tungimise võime mida patogeensem on mikroob, seda rohkem suudab ta püsida keskkonnas patogeensuse järgi on oportunistlikel mikroobidel väiksem võime haigusi esile kutsuda kui tõelistel patogeenidel patogeensus on mikroobi võime muuta oma ravimresistentsust 2. Laboratoorse immunoloogilise meetodiga eelkõige määratakse: mikroobi värvuvust, mikroobi püsivust keskkonnas, mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust, antikehi 3. Mida pead järgmistest faktidest õigeks(teks)
vee temperatuurist). Kui selle aja jook sul peremeest ei leita, noored parasiidid hukkuvad. Kalale sattunud parasiidid tungivad aktiivselt epiteelkihi alla, kus nad toituvad ja kasvavad . Ihtüoftiiriuste paljunemiseks peetakse optimaalseks temperatuuriks 2526 °C. Olenevalt vee temperatuurist kestab parasiidi arengutsükkel tervikuna 45 kuni 2540 ja isegi rohkem päeva. Ihtüoftirioosi haigestuvad kalad igas vanuses, kuid kõige patogeensem on parasiit siiski noorkaladele. Eestis esinevad karpkaladel ihtüoftirioosi puhangud kevadtalvel talvitustiikides, forellimajandeis aga samasuvistel vikerforellidel suve perioodil. Kalad on rahutud, kogunevad tiigi sissevoolule ning püüavad end hõõruda veekogu põhjas. Ihtüoftiirius on kalale väga patogeenne ning tugeva invasiooni korral hukkuvad kalad igas eas. Parasiitide letaalne hulk sõltub kala massist ja mõõtmetest ning parasiidi arenguastmest
Kui selle aja jook sul peremeest ei leita, noored parasiidid hukkuvad. Kalale sattunud parasiidid tungivad aktiivselt epiteelkihi alla, kus nad toituvad ja kasvavad . Ihtüoftiiriuste paljunemiseks peetakse optimaalseks temperatuuriks 2526 °C. Olenevalt vee temperatuurist kestab parasiidi arengutsükkel tervikuna 45 kuni 2540 ja isegi rohkem päeva. Ihtüoftirioosi haigestuvad kalad igas vanuses, kuid kõige patogeensem on parasiit siiski noorkaladele. Eestis esinevad karpkaladel ihtüoftirioosi puhangud kevadtalvel talvitustiikides, forellimajandeis aga samasuvistel vikerforellidel suve perioodil. Kalad on rahutud, kogunevad tiigi sissevoolule ning püüavad end hõõruda veekogu põhjas. Ihtüoftiirius on kalale väga patogeenne ning tugeva invasiooni korral hukkuvad kalad igas eas. Parasiitide letaalne hulk sõltub kala massist ja mõõtmetest ning parasiidi arenguastmest
Diagnoosimine: Võtta vereproov, koeproov. Surnult põrn, kops, peaaju. Viiruse saab sisestada 10-12 päeva vanusesse kanaembrüosse. Viirus põhjustab hemorraagilisi haavandeid ja entsefaliiti ning emrüo sureb 34-72 tunniga. RT-PCR, ELISA, HAR, HAPR. Dif.diagnoos: linnugripp, larüngotrahheiit, nakkuslik bronhiit, koolera. Orthomyxoviridae - ümbrisega Orthomyxoviridae -> Perekond – Influentsaviirus A -> Lindude gripp Jaotub perekondadeks A, B, C. A on kõige patogeensem, võib nakatada kõiki ja põhjustada pandeemiaid. B on keskmise patogeensusega, võivad nakatada kõiki. C on kõige nõrgem, nakatavad peamiselt inimesi ja sigu. Ümbrisel on proteiinid – neuraminidaas ja hemaglutiniin. Lindude gripil on kõige rohkem hemaglutiniini. Nende proteiinide struktuurimuutused võivad tekkida peremeesrakus ning seega kiiresti muteeruda. Võib tekkida ja levida uus alatüüp. Peamiselt levib kaudselt ja viirust levitavad kõige rohkem ulukveelinnud
ebaregulaarsete, viinamarjakobarat meenutavate kogumikena. Stafülokokid on katalaas-positiivsed mikroobid, mis on enamasti suutelised taluma kõrgeid NaCl kontsentratsioone (7,5-10%). Viimast omadust kasutatakse stafülokokkide isolatsiooniks vajaliku selektiivse söötme valmistamisel. Kliiniliselt olulised on enamasti 5 stafülokokkide liiki: Staphylococcus aureus, S. epidermidis, S. saprophyticus, S. haemolyticus, S. hominis. S. aureus on kõige patogeensem liik, põhjustades erinevaid infektsioone. Ligi 30% täiskasvanutest ja enamik lastest kannab seda nina limaskestal. Enamiku S. aureus’e infektsioonide allikaks on kliiniliselt terve kandja või kokkupuude stafülokokilise mädaga. Sissetungiväratiks on enamasti nahk. S.aureus võib põhjustada: • Lokaalseid infektsioone (bakterite paljunemisest tingitult). Pehmete kudede intensiivset põletikku, mille käigus tekib mädakolle, nimetatakse abstsessiks