roosaks ja teen punased täpid peale patendiametnik peaks ära näitama samasuguse haamri. Seega võibki öelda, et uudsusest on kerge mööda minna. Probleem on leiutustase see peab olema edasiminek varasemast ja seda hindab keskmine asjatundja see on normatiivne suurus (ta on niiöelda hea käsitööline- ta tunneb eksisteeriva tehnika taset, aga ta ei ole mitte väga loov). Nt inseneride kollektiiv, kes hindab. 4. Tööstuslik kasutatavus suht laienev. Kui vaatate Euroopa Patendikonventsiooni- tööstuslik kasutus on äritegevuses kasutatav ja põllumajanduses nt. Erisus sees Ameerika süsteemiga. 5. Leiutis küllaldaselt avatud väga kaua vaidlustada ei saa. Patent on ühiskonna ja leiutaja kokkulepe leiutaja teeb teatavaks oma leiutise ja ühiskond pakub monopoli teatud ajaks vms. Patendiõigus keelab nii iseseisvat loomist kui kopeerimist. Kaitsetähtaeg on max 20 aastat. Suurim risk patendi puhul on tühistamine. Mõiste patent tähendab avatut kättesaamist. Olemas
omapära välistava asjaoluga, mis tagaks tõhusa patendikaitse abistades sealjuures uue tehnoloogia arengut. 31 S. Huebner. The Validity of European Nanotechnology Patents in Germany - Nanotechnology Law & Business. 2008, 3(5), lk 334. 32 Ibid, lk 355. 33 Nanotechnology in European patents (viide 5). 12 1.2 Patendipuhtus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus Euroopa patendikonventsiooni artikli 54 lõike 1 kohaselt loetakse leiutis uueks, kui see ei moodusta osa tehnika tasemest, millesse kuuluvaks loetakse kõik, mis enne patenditaotluse esitamise kuupäeva on kirjaliku või suulise kirjeldamise ja kasutamise kaudu või mis tahes muul viisil avalikkusele kättesaadavaks tehtud.34 Nanotehnoloogiliste leiutiste puhul on aga tegemist inimsilmale nö nähtamatu asjaga, mistõttu on keeruline tuvastada leiutise uudsust ilma piisava ettevalmistuseta isegi võimatu
c. Euroopa patent – nn Euroopa tee. Ka siin tuleb esmalt teadvustada, et ei eksisteeri ühtset Euroopa patenti. Lihtustamaks aga patenditaotluste esitamist Euroopa geograafilises ruumis on välja töötatud Euroopa Patendikonventsioonil põhinev Euroopa patendisüsteem (European Patent Convention, European Patent). Ka Euroopa patendisüsteemi eesmärk on, et ühe patenditaotluse esitamisega täidetakse samad tingimused kui see patenditaotlus oleks esitatud otse mõne Euroopa Patendikonventsiooni liikmesriigi rahvuslikule Patendiametile. Erinevus PCT-süsteemist seisneb selles, et Euroopa Patendiamet teeb Euroopa patenditaotlusele lisaks otsingule ka ise ekspertiisi. Kui ekspertiisi tulemusena antakse Euroopa patent välja, siis patenditaotlejal on etteantud tähtaja jooksul võimalik see patent jõustada Euroopa Patendikonventsiooniga liitunud riikides. 9 3
hinnast ning patenditaotluste ja ravimi turustuslubade väga pikast menetlusest. Täiendav kaitse võimaldab pikendada patendi kehtivusaega 25 aastani. 1970. aasta Patendikkostöölepingu (PCT) alusel on võimalik esitada rahvusvaheline taotlus patendi või kasuliku mudeli saamiseks korraga mitmes riigis. Selle lepingu kohaselt teeb WIPO Rahvusvaheline Büroo (Genfis) eelmenetluse, ekspertiis tehakse märgitud riikides. 1973. aasta Euroopa Patendikonventsiooni (millega Eesti 2002 ühineb) alusel on võimalik esitada üks taotlus saamaks patenti Euroopa riikides; kogu menetlus teostatakse Euroopa Patendiameti poolt (Münchenis), tulemuseks on märgitud riikides eraldi kehtivad patendid (bundle of patents). Euroopa Ühenduse patendi (mis kehtiks ühtsena kogu Ühenduse territooriumil) alase regulatsiooni kehtestamiseni ei ole veel jõutud, vaatamata pikaaegsele tööle. • Kasulik mudel
annaabi.ee 
