sellise asja , mida sa ise saad veel kasutada , aga sa elad ilma selleta ning annad selle inimesele , kellel on seda rohkem vaja . Heategevus ei ole missidele traditsionaalsed suured lubadused ja väiksed teod , see ei ole popstaaride annetused , et kuulsust ja mainet juurde saada ja see ei ole rikkurite pillutud raha . Heategevus on minu jaoks rohkem see , kui keegi tuleb ja annab ära mõne endale väga vajaliku asja. Hingele mõjub see rohkem , kui suur patakas raha , mida on andjal niigi üleliia . Aidakem teisi , sest kunagi ei või teda , millal oled sa ise abivajaja rollis .
tihtipeale mujalt tähendab pettumust. Paraku kohtab eriti tihti väga sümpaatseid ja korralikke peresid, kus absoluutselt ei osata lastekasvatamise kunsti ja selle tõestuseks ongi hulgi austatud ja lugupeetud vanematel lapsed kasvanud kas üle pea või siis saadavad korda erineva kaliibriga sigadusi nii kodus, koolis kui ka tänaval. Ja ei tohi muidugi unustada ära selliseid vanemaid, kes leiavad, et kui on vägev kodu, vinged autod ja patakas raha lapse tarbeks, siis lapsed kasvavad ise headeks. Need on siis juba täiesti halvad vanemad. Last tuleb voolida maast-madalast ja hetkekski ei tohi unustada austuse ja lugupidamise sisestamist. Kui seda ei ole tehtud, siis on mõttetu ka teismeeas hakata asju paika sättima. Üks normaalselt kasvatatud laps ei otsi omale kahtlase taustaga sõpru, tal võib selliseid kooli- ja klassikaaslaste seas olla aga ta ei otsi nendega lähemat kontakti väljaspool kooli
peenutsev ega midagi, aga see meeldis mulle just oma konkreetsusega. 3. Valguskujundus Valgus oli mahe, rahustav. Kõik oli väga hästi paika pandud. Mingeid värvilisi tulesid ei olnud. Oli ainult tavaline kollakasvalge, mis mõjus realistlikult. 4. Esemed Põhiesemetena laval kasutati ilusat suurt raudvoodit ja uhket massiivset puust lauda, mis ühendasid erinevaid kujutatud ruume laval. Kreutzwaldi kodus kaeti laud ka kohvi ja koogiga. Lydial oli ka lõpu poole patakas lehti, mis olid tema luuletused ning alguse poole kasutati neid pabereid Jannseni ajalehe dokumentidena. 5. Kostüümid, grimm, maskid Kostüümid olid uhked. Naised kandsid ilusaid maani kleite. Lydia kandis veel enamasti värvilisi, kriiskavaid toone nagu Kreutzwaldile külla minnes. Samas olid madalat sugu eestlased räbalates, võiks öelda, et kartulikotis, piha ümber vöö asemel nöör. 6. Tegelased Peategelane Lydia oli väga peenike ja pikk noor neiu, mustade pikkade juustega. Hääl
doosidki otsa. Tuleb jällegi muretseda raha. Kõikidelt sõpradelt, tuttavatelt, keda ta vähegi teab, on ta juba tuhandeid kroone laenanud. Kuna tal pole võimalust naguniigi tagasi maksta, siis varjab ta ennast, et mitte kellegagi linnas kohtuda. Arvatavast saaks ta muidu lihtsalt peksa. Kuid ometigi on raha vaja. Sel silmapilgul märkab ta turul olevat kaltsumüüjat. Tal on rahakott avatud, et maksta raha mingile ostjale tagasi . Seal on hiiglaslik patakas raha. Seal pole küll viiesajalised, kuid seal on siiski raha. Mõne hetke pärast poiss krababki selle rahakoti endale kätte ning jookseb elu hinna eest turu väravate poole. Selle müüja hädakisa peale hakkavad mingid mehed poisile järele jooksma. Ning mõne hetke möödudes on poiss käes ning maha surutud, kuid siis tekib poisil meeletu valu. Ta jalaluu on puruks. Järgmine hetk, mis talle meenub on see, kui ta haiglas lesib. Silmade avamisel näeb ta oma isa
töötajatest ja lasi esialgu neil oma ametis jätkata, kuni Junge rindel veel on. Abiellusid nad 19. Juuni 1943. Esimeseks maiks, rahvuslikuks tööpühaks, dikteeris Hitler Traudlile üle hulga aja jälle ühe pikema teksti. Viimastel sõja-aastatel aga luges oma kõne peaaegu alati helilindile, mis siis raadiosse jõudis. Sekretäridel polnud enam õigupoolest üldse tööd. Vanad kaardiväelised preili Wolf ja Schroeder olid Schaubi käsutuses. Igal hommikul anti neile patakas kirju, millele tuli vastata. Schaub võttis vastuste sisu märksõnade kaudu kokku, kirjad tulid daamidel endil sõnastada. Traudli hooleks oli noorte SS-adjutantide paberimajandus. Ta kirjutas ettekandeid SS-Leibstandarte ,,Adolf Hitler" koosseisu ja varustuse kohta, üleandmistaotlusi, üleviimiskäskkirju ja autasustamisettepanekuid. Viimaseid tehti hulgi, sangareid tuli üha juurde, idarindel jagati heldelt hõbe- ja kuldriste ning medaleid. Oli võimatu harjuda sealse elu ühekülgsusega
Mihhail lehitseb pealiskaudsel pilgul raamatut, mille ta võrkkiigest välja viskas. Varenka silmitseb kirja.) VARENKA: Ma kirjutasin seda mitu tundi. Ma ei taha olla Djakovi suhtes ülekohtune. Ta on lõppude lõpuks ikkagi lapse isa. (Tatajana võtab ta käest kirja ja loeb seda.) MIHHAIL: Noh, mina olen ta onu. Kant ütleb, et sugulus on vaimne mõiste. (Tal õnnestub raamatust terve patakas lehti välja rebida, ulatab selle Ljubovile.) Säh, võta, Karl Suurest hussiitide ülestõusuni. TATJANA: (kirja Varenkale tagasi ulatades) Mihhail tahab seda öelda, et sa pead kirjutama Djakovile, et kui sa talle andusid, siis oli su keha lihtsalt Ego meeleline ilming. VARENKA: Djakov on ratsaväeohvitser. (Mihhail ulatab veel ühe pataka lehti Tatjanale.)
annaabi.ee 
