Etruurias algas 8. Saj. E.Kr. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Samuti on etruski kultuuri vahendajaks olnud vanarooma ja kreeka kunst ja kirjandus. Eriti suur mõju oli etruski kunstil vanarooma pastoraalsele kunstile ja kirjanduse, nt. Vergeliuse ekloogidele. 2. Millised olid etruskide hauakambrid? Kunstiteose peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad, meisterlik oli pronksivalu, milleks heaks näiteks on Kapitoolumi emahunt, mis on nime saanud asukoha järgi Rooma Kapitooliumi muuseumis. 3. Millised olid etruskide skulptuurid? Etruskide figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui omaaegses
seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid kõnelesid etruski keelt, millest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja. Kuigi on olemas piisavalt võrdlusmaterjali ja etruski kirja osatakse lugeda, on siiski kaheldav, kuipalju sellest desifreerida suudetakse. Nimelt pidurdab tekstide sisuline piiratus (vaid hauakirjad) keele mõistmist. Etruski kultuuri vahendajateks olnud vanarooma ja -kreeka kunst ning kirjandus. Eriti suur mõju oli etruski kunstil vanarooma pastoraalsele kunstile ja kirjandusele. Etruski-aegsed ehted ja skulptuur Etruskide linnad Etruskidel puudus ühtne riik. Selle asemel eksisteeris nagu kreeklastelgi, lõdvalt seotud linnade liit. Linnade liit oli rajatud peamiselt usulisele ühtekuuluvusele ja seega oli ta poliitiliselt nõrk. Muistsed etruskide alad Itaalias Siiski kuulus nende linnade liitudele ülemvõim Itaalias. 7.-6. saj. e.Kr. oli
otsas ning mis oli mittekõlbulik aastast 1377 alates. Kokkulepete allkirjastamine, mis lõid uue riigi, võtsid aset hilisemas hoones, mille järgi nimetatakse ka vastavaid lepinguosasid Lateraani kokkulepeteks ning mille järgi tuntakse seda lepingut ka tänapäeval. Riigipea Paavst on riigipea ja ka valitsuspea Vatikani Linnas. Need funktsioonid on erinevad tema primaarsest kohustusest olla Rooma peapiiskopkonna piiskop. Termin Püha Tool vihjab pigem paavsti spirituaalsele ja pastoraalsele valitsemisele, mitte Vatikani riigile. Püha Tooli poliitikat viiakse läbi eelkõige just Rooma Kuuria kaudu. Tema ametlik nimetus, mis puudutab Vatikani Linnriiki on ,,suveräänne Vatikani Linnriigist". Paavsti aujärg on mittepärilik ning valitav monarh, kelle nimetab ametisse Kardinalide Kolleegium konklaav. Samal ajal on paavst ka monarh, mis tähendab seda, et tal on täielik seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linna üle
alates. Kokkulepete allkirjastamine, mis lõid uue riigi, võtsid aset hilisemas hoones, mille järgi nimetatakse ka vastavaid lepinguosasid Lateraani kokkulepeteks ning mille järgi tuntakse seda lepingut ka tänapäeval. Vatikani riigipea Paavst on riigipea ja ka valitsuspea Vatikani Linnas. Need funktsioonid on erinevad tema primaarsest kohustusest olla Rooma peapiiskopkonna piiskop. Termin Püha Tool vihjab pigem paavsti spirituaalsele ja pastoraalsele valitsemisele, mitte Vatikani riigile. Püha Tooli poliitikat viiakse läbi eelkõige just Rooma Kuuria kaudu. Tema ametlik nimetus, mis puudutab Vatikani Linnriiki on ,,suveräänne Vatikani Linnriigist". Paavsti aujärg on mittepärilik ning valitav monarh, kelle nimetab ametisse Kardinalide Kolleegium ehk konklaav. Samal ajal on paavst ka monarh, mis tähendab seda, et tal on täielik seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linna üle. Paavst nimetatakse
Pannakse ametisse aklamatsiooniga. Kinnitus viibib, sest Gregorius ei suhtu Konstantinoopoli patriarhi piisava auga. Patriarh kannab tiitlit oikumeeniline patriarh – välismaailmaga suhtlemisel justkui kõneisik. Gregorius pole nõus patriarhi oikumeenilisena tunnustama ja ei kasuta mitte primaadinõudlust, vaid ütleb, et on tagasihoidlik Peetruse järgija (peegeldub ka tema nimes – cervus cervorum Dei). Kes tahab olla teiste ülem, peab olema teiste teenija. Gregorius rõhub pastoraalsele karismale, vaimulikule indentiteedile, mille tähtsaimaks tagajärjeks on raamat vaimulike elukorraldusest ehk pastoraalreeglistik. Hingehoiukäsiraamat, mille ta paavstiameti alguses koostab. Kirjeldab, milline peab olema see, kes karjaseameti enda kanda võtab, vaimulike eluviisid, jutlustamine, lõppeb kokkuvõtliku manitsusega alandusele. XI LOENG – 15.10.2020 – KESKAEGNE MUNKLUS LÄÄNES Vaidlus, kust pärineb Õhtumaine munklus
Teekond Rooma. Palverännak. Selleks et saada katoliiklaseks. Teine romaaniliik on pastoraal romaan (rüütliromaani kõrval). 17. saj-l enam rüütliromaane ei kirjutata, Cervantese oma vist jäigi viimaseks. Pastoraalses romaanis eelkõige armastuse teema. Karjased, nende tunded looduse taustal. Tugevalt idealiseeritud, kõne ülev, haritud, tunded peened. Jacopo Sannazaro ,,Arkaadia" sai teedrajavaks. Annab klassikalise põhikuju. Iseloomulik pastoraalsele romaanile ka see, et sinna põimitud on palju luuletusi ekloogi kujul. Karjaste laulud, nende vastastikune kõne. Armastuse valu on peamine, mida väljendatakse. Hispaanias ka vägagi levinud. Hispaanias kirjutati eriti palju romaane, Itaalias vähem. Jorge de Montemagor ,,Diana" 1559 (?). selle zanri hilisemaid näiteid on Cervantes ise ,,Galatea" 1585. jäi pooleli, palju luuletusi sees. Philip Sidney (oli ka tähtsamaid sonetikirjanikke Spenceri ja Shakespeare
annaabi.ee 
