Alustas kunstiõpinguid 1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas 1954. aastal ERKI. On töötanud õppejõuna Tartu Kunstikoolis ja Tartu Ülikoolis, juhatanud Rüütli galeriid ja töötanud vabakutselisena. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1960-ndast aastast. On valitud Eesti Kunstnike Liidu auliikmeks. Viljelenud maastiku-, lille- ja portreemaali. 1957-ndast aastast ka nonfiguratiivset maali. 1960-ndate aastate II poolel hakkas kasutama pastoosset faktuuri, millele lisanud valmiskujundeid. Tema kujunemisel oli pöördelise tähtsusega sündmuseks 1957. aastal Moskvas toimunud rahvusvaheline noorsoofestival, kus kunstnik omandas esimesed abstraktse maali kogemused. Sellest ajast on Lola Liivat-Makarova tuntud kui üks järjekindlamaid ekspressionismi viljelejaid meie kunstis. Kunstnik on aeg-ajalt ikka pöördunud ka looduslähedasema laadi poole, tema koloriit jääb aga ikka jõuliseks.
Paljudel euroopa avangardistidel oli aga õnnestunud enne Pariisi langemist põgeneda, peamiselt USA- sse. Eriti New Yorki kogunesid paljud nimekad kunstnikud. 14. Kõige tuntum tegevusmaalija oli Jackson Pollock. Rääkis, et pilt on protsess, (pool)automaatse tegevuse tulemus. Eelistas kinnitada pingutamata lõuendi kõvale seinale või põrandale. Ta ei kasutanud molbertit, paletti, pintsleid jms, vaid eelistas kellusid, keppe, nuge ja tilkuvat vedelat värvi või rasket pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuru ja muude võõraste lisanditega. Ta rajas nn. ühtlaselt katva stiili (all- over painting), mis hülgas maalikunsti senised kompositsioonireeglid.
Kes oli tuntud tegevusmaalija? Kuidas tööd valmisid ja välja nägid? Abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamisviis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist. Värvi pritsiti või tilgutati lõuendile. Maalimisprotsess muutus kohati vaatemänguks. Tuntuim oli Jackson Pollock, tema tööd valmisid kõval pinnal(nt põrand), talle meeldis töötada kõigist neljast küljest ja maalimiseks kasutas ta keppe, kellusid, nuge, tilkuvat vedelat värvi või rasket pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuru või teiste lisanditega. 3.Mida tähendab internatsionaalne stiil arhitektuuris? Milliseid hooneid rajati? Kirjelda ülesehitust. Internatsionaalse stiili mõiste võeti kasutusele 1932.aastal USA-s. Sellele iseloomulikeks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamejatuseid ja igasuguse mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist. Seinad olid üleni klaasist,
28. Millise stiili esindaja oli Olev Siinmaa? Funktsionaalse stiili Kunst II maailmasõja ajal USA-s. 29. Iseloomusta kunsti tegemist Jackson Pollacki loomingus? Millise stiilini jõudis? Ta eelistas kinnitada pingutama lõuendi kõvale põrandale või seinale, sest põrandal tundis ta end vabamalt ja rohkem maali osana, olla sõna otseses mõttes maali sees. Ta loobus maalija tavapärastest tööriistadest, eelistas keppe, kellusid, nuge, tilkuvat vedelat värvi või pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuru ja muude võõraste lisadega. Jõudis ühtlaselt katva( all-over painting) stiilini. Internatsionaalne stiil. 30. Mõiste: internatsionaalne stiil ja tunnused? Tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuur. Iseloomulikeks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamekatuseid ja igasugu mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist. 31
bugi-vugi sarja kompositsioone, mis on varasemate maalidega võrreldes rahutud ja värvirikkad. 4.Mida tähendab tegevusmaal? Kunstiteose valmimine publiku ees. 5. Kes oli kõige tuntum tegevusmaalija? Kuidas ta maalid valmisid ja kuidas nad välja nägid? Jackson Pollock -kinnitas pingutamata lõuendi kõvale seinale või põrandale -loobus maalija tavalistest tööriistadest -eelistas keppe, kellusid, nuge ja tilkuvat vedelat värvi või rasket pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuru ja muude võõraste lisanditega. 6.Mille järgi võiks ära tunda Franz Kline`i ja Mark Rothko töid? Franz Kline maalis laiade pintsitõmmatega, peamiselt musta värviga valgele lõuendile. Mark Rothko maalidel olid tavaliselt 3 laia ebamääraselt hajuvat erivärvi triipu või vööndit. 7. Milline linn sai Lääne-maailma kunstipealinnaks pärast II maailmasõda? New York 127 Piet Mondrian. Broadway bugivugi. 1942-43 128 Jackson Pollock. Seitse. 1950
Ma eelistan kinnitada pingutamata lõuendi kõvale seinale või põrandale. Ma vajan kõva pinna vastupanu. Põrandal tunnen ma end vabamalt. Tunnen ennast lähemal, rohkem maali osana, sest nõnda ma saan kõndida selle ümber, töötada neljast küljest ja sõna otseses mõttes pildi sees. ... Ma eemaldun maalija tavalistest tööriistadest, nagu molbertist, paletist, pintslitest jne. Ma eelistan keppe, kellusid, nuge ja tilkuvat vedelat värvi või rasket pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuruvõi muude võõraste lisanditega. Kui ma olen pildi sees, siis ma ei tea, mida ma teen...“. Pollock demonstreeris oma ennenägematut töömeetodit ka ajakirjanikele ja filmimeestele. Pollock oli esimene kunstnik, kes kasutas pildi köögipoole avalikustamist mitte ainult reklaamiks, vaid ka omaette kunstilise sündmusena. Avalikkust vapustas eriti pritsimine ja tilgutamine vedela värvi purkidest ning Pollock sai hüüdnime Tilgutaja-Jack. Hoopis
Ma eelistan kinnitada pingutamata lõuendi kõvale seinale või põrandale. Ma vajan kõva pinna vastupanu. Põrandal tunnen ma end vabamalt. Tunnen ennast lähemal, rohkem maali osana, sest nõnda ma saan kõndida selle ümber, töötada neljast küljest ja sõna otseses mõttes pildi sees. ... Ma eemaldun maalija tavalistest tööriistadest, nagu molbertist, paletist, pintslitest jne. Ma eelistan keppe, kellusid, nuge ja tilkuvat vedelat värvi või rasket pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuruvõi muude võõraste lisanditega. Kui ma olen pildi sees, siis ma ei tea, mida ma teen...". Pollock demonstreeris oma ennenägematut töömeetodit ka ajakirjanikele ja filmimeestele. Pollock oli esimene kunstnik, kes kasutas pildi köögipoole avalikustamist mitte ainult reklaamiks, vaid ka omaette kunstilise sündmusena. Avalikkust vapustas eriti pritsimine ja tilgutamine vedela värvi purkidest ning Pollock sai hüüdnime Tilgutaja-Jack. Hoopis
Ma eelistan kinnitada pingutamata lõuendi kõvale seinale või põrandale. Ma vajan kõva pinna vastupanu. Põrandal tunnen ma end vabamalt. Tunnen ennast lähemal, rohkem maali osana, sest nõnda ma saan kõndida selle ümber, töötada neljast küljest ja sõna otseses mõttes pildi sees. ... Ma eemaldun maalija tavalistest tööriistadest, nagu molbertist, paletist, pintslitest jne. Ma eelistan keppe, kellusid, nuge ja tilkuvat vedelat värvi või rasket pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuruvõi muude võõraste lisanditega. Kui ma olen pildi sees, siis ma ei tea, mida ma teen...". Pollock demonstreeris oma ennenägematut töömeetodit ka ajakirjanikele ja filmimeestele. Pollock oli esimene kunstnik, kes kasutas pildi köögipoole avalikustamist mitte ainult reklaamiks, vaid ka omaette kunstilise sündmusena. Avalikkust vapustas eriti pritsimine ja tilgutamine vedela värvi purkidest ning Pollock sai hüüdnime Tilgutaja-Jack. Hoopis
annaabi.ee 
