armuke. Eripära Degasi võlusid liikumine, ruum, inimloomus ja suhted. Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes hakkas huvi tundma fotograafia vastu: tema maalide seesmine olemus on vaikne vaatlus. Degas' maailmanägemine ja suhtumine sellesse oli leige. Ta vaimustab meid oma pilgu erilise täpsusega ja jahedusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine. Degas oli virtuooslik joonistaja , armastas töötada pastellis. See tehnika võimaldas tal selgemini väljendada nii oma joonistajavõimeid kui ka kiindumust ilmekasse joonesse. Pastelli mahlakas joon aitas kunstnikul luua erilise värvilise atmosfääri, selle sillerdava õhulisuse, millega tema tööd silma paistavad. Näiteks "Priimabaleriin", "Sinised tantsijatarid". Eriliseks jooneks Degas' kunstis on tema tööde kompositsiooni täielik vabadus ja sundimatus. Kaasaegsed kriitikud heitsid ette, et ta
unistama Düsseldorfist.Düsseldorfi akadeemia teda piisavalt ei köitnud , õpingud jäid katkendlikuks ja lõpule viimata.Rohkem huvitas temperamentset,ettevõtlikku noormest kunsti- ja seltsielu.Laikmaa reisis palju,nägi muuhulgas Müncheni ja Viini kunstinäitusi ning 1900. a Pariisis toimunud maailmanäitust.Koju naasdes oli tal välja kujunenud hoogne,maaliline joonistusstiil,mida ta eriti efektselt kasutas pastellportreedes.Kunstiline suunamuutus on kõige ilmsem pastellis Lääne neiu-kajastuvad juugendstiil mõjud;üldsitab,stiliseerib vorme. Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893.Tegi algul maalilisi söejoonistusi kujutas proosalist,süngevõitu külaelu.1897 sai Peterburist villand ja läks Düsseldorfi,kuid pettus ka seal.1898 läks koos kaksikvend Pauliga Muhu saarele maalima.Järgneval aastal läks uuesti Saksamaale,Münchenisse-mis oli sajandivahetuse uuendusmeelseim kunstikeskus
.. ei leidnud kiriku-eestseisjatelt piisavalt poolehoidu, siis tuli kunstnikul leppida koopia tegemisega Tallinna Toomkiriku altarimaalist. Juba ammu algatatud mõte - korraldada ka Laikmaa töödest näitus - suudeti lõpuks realiseerida mai alguses. Provintsiaalmuuseumis avatud näitusele oli välja pandud kaks portreed (Tserkessi poiss ja A. Rosenwaldi portree), Gebhardti altarimaali koopia, Laikmaa enda algupärase kompositsiooni kavand, väiksemaid skitse pastellis ja joonistusi. Kuna samaaegselt oli Börsisaalis üleval Saksa kunstnike rändnäitus ligi viiekümne maalija teosega, siis jäi noore kunstniku esimene näitus viimase varju ega äratanud elavamat tähelepanu. Elades poolteist aastat Haapsalus, püüdis ta vabaneda Düsseldorfi koolituse kammitsaist ja anda kuju omaksvõetud uutele kunstitõekspidamistele.Ta töötas palju ja hoogsalt, keskendudes nüüd üksnes portreezanrile. Sellal kujunes pastell juba Laikmaa meelistehnikaks
kuus nädalat jala Düsseldorfini. Akadeemia teda aga piisavalt ei köitnud, igatahes jäid õpingud katkendlikuks ja lõpule viimata. Laikmaa reisis palju ning nägi muuseas Müncheni ja Viini kunstinäitusi ning Pariisi 1900.a. maalinäitust. Kui ta samal ajal aastal kodumaale naasis, oli tal välja kujunenud hoogne, maaliline joonistusstiil, mida ta eriti efektselt kasutas pastellportreedes. Kunstiline suunamuutus on kõige ilmsem 1903.a. valminud pastellis "Lääne neiu", kus kajastuvad juugendstiili mõjud joonistus üldistab ja stiliseerib vorme ning värvid on toretsevalt dekoratiivsed. Kristjan raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893.a., mil seal oli pääsenud valitsema peredvizniklik ühiskonnakriitiline realism, mille tähtsaim meister oli Ilja Repin. Raud võttis selle kunstilaadi esialgu omaks ja kujutas maalilistes söejoonistustes proosalist, süngevõitu külaelu. 1897.a
annaabi.ee 
