Transpordikindlus hea. 120 päeva Kõrgekasvuline sort. Viljad meenutavad piklikku paprikat, 5. Tomat 'Hugo' punased. Väheste seemnetega ja tiheda viljalihaga tomatid. Keskvarajane 140-160g pole märgitud Värskelt salatisse, võileivale, pastadeks, püreedeks. Pilt Allikas Hansaplant Hortes Hansaplant Selteret Hortes Hortes Aiamaailm PIIRATUD KASVUGA TOMATITAIM Jknr Nimi Kirjeldus Kasvuaeg Vilja suurus Taime kõrgus Eestis aretatud sort. Viljad ümmargused kuni veidi piklikud, siledad,
sagedamini on hästi kõhtu täitev pastaroog. Pasta tähendab taignast tehtud, kusjuures taigen tehakse alati kõvanisust. Pastaroogi süüakse tänapäeval kahvliga, spagettide puhul tuukse lauale lisaks ka lusikas. Pearoa kohta võib mõnikord täita ka supp. Teine pearoog ehk secondo piatto on enamasti üsna kasin ja koosneb vähesest lihast, kalast või linnulihast ilma lisanditeta. Kõik erinevad tooted, mida valmistatakse nisujahust, muna ja soolaga nimetatakse pastadeks. Itaalias leidub erinevaid pasta vorme u 300. Üldiselt jaotatakse pasta kolme suuremasse gruppi: pasta corta, pasta lunga ja pasta ripiena. Pastat on juba valmistatud u 3000 aastat. Pitsa, nagu seda kogu maailmas mõistetakse (ümmargune, punane ja juustuga kaetud) mõeldi välja Itaalias 19. sajandi lõpul. Klassikalisi pitsasid on 10 erinevat ja menüüdes nende koostisosade loetelu ei anta, sest itaallaste jaoks on see elementaarne. 1905. aastal avati New Yorgis esimene pizzeria.
pähklikooke, torte ning Jäätiseid.Toite maitsestamiseks kasutatakse Aniisiseemneid, Nelki, Paprikapulbrit ja Pipart. Väga palju lisatakse toitudele Sibulaid, Küüslauku, Peterselli, Tüümiani, Basiilikut, Estragoni- ja teisi maitsvaid lehti värskelt või kuivatatult.Itaalia köögi kõige tuntumad toidud on Pitsad ja pastatoidud. Kõik erinevad tooted, mida valmistatakse Nisujahust, Muna ja Soolaga nimetatakse Pastadeks. Värske pasta, pasta fresca pärineb Põhja Itaaliast, nii nagu pasta secca pärineb Lõuna Itaaliast. Esimene pasta põhiretsept avaldati 1300 a. ja see koosneb: jahust, munast ja soolast. Koduse pasta retsepti "reegel": 100 g jahu kohta 1 muna, veidi soola. Itaalis on kombeks pakkuda värsket täidisega pastat igal peolaual. Igal linnal on omad pastasordid ja - täidised mis lähevad edasi põlvest - põlve. Nt ainuüksi Tortelliinide retsepte on üle 110 erineva.
ja nendest valmistatud maiustusi- Martsipani, pähklikooke, torte ning Jäätisi. Toite maitsestamiseks kasutatakse Aniisiseemneid, Nelki, Paprikapulbrit ja Pipart. Väga palju lisatakse toitudele Sibulaid, Küüslauku, Peterselli, Tüümiani, Basiilikut, Estragoni- ja teisi maitsvaid lehti värskelt või kuivatatult. Itaalia köögi kõige tuntumad toidud on Pitsad ja pastatoidud. Kõik erinevad tooted, mida valmistatakse Nisujahust, Muna ja Soolaga nimetatakse Pastadeks. Värske pasta, pasta fresca pärineb Põhja Itaaliast, nii nagu pasta secca pärineb Lõuna Itaaliast. Esimene pasta põhiretsept avaldati 1300 a. ja see koosneb: jahust, munast ja soolast. Koduse pasta retsepti "reegel": 100 g jahu kohta 1 muna, veidi soola. Itaalis on kombeks pakkuda värsket täidisega pastat igal peolaual. Igal linnal on omad pastasordid ja - täidised mis lähevad edasi põlvest - põlve. Nt ainuüksi Tortelliinide retsepte on üle 110 erineva. Tortellini
Alginaatpaksendaja valmistamiseks arvuta paksendaja pulbri ja vee kogus. Lahusta pulber vähehaaval jahedasse vette, samal ajal elektrimikseriga segades. Precogel 6-8%-lisena, Lamitex L10 tehakse 8%-line, Manutex F, 10-12%. Juhul, kui trükipasta tundub liiga vedel või õhukesi kangaid trükkides, võib paksendaja valmistada paksema ja vastupidi. Kemikaalid lahusta jahedasse vett. Sega kemikaalilahus ühtlaseks paisunud paksendajasse ning kaalu segu järgmisteks pastadeks: 2. Remazolvärvid pasta nr.1+ 1000g 6 x 250g = g Remazol värvilisi pulbreid 40g/kg 40 g Remazol musta 60-80 g/kg 70 g 3. Cibacronvärvid: pasta nr.1+ 1000g 6 x 200g = g Basf-reservaine 60 g/ kg 60 g Cibacron värvilisi pulbreid 40g/kg 40 g
annaabi.ee 
