üldisest tasemest majanduses ja ettevõtte ebaõnnestumise riskist. Ettevõtte raamatupidamine Bilanss võtab kokku ettevõtte vara, kohustused ja omakapitali teatud hetkel. Kasumiaruanne võtab kokku firma tulud, kulud ja nende kahe vahe teatud perioodi jooksul. Ettevõtte bilanss koosneb kahest poolest. Ühel pool on ettevõtte varad, mida raamatupidamises nimetatakse aktivaks. Teisele poole, passivasse, kantakse varade katteallikad ehk see, mille eest varad on soetatud. Varade katteallikad koosnevad ettevõtte kohustustest ja omakapitalist. Kõikidel ettevõtte varadel on alati katteallikad. Kokkuvõte Peaaegu iga ettevõte vajab oma tegevuse alustamiseks raha. Seetõttu algab nii ettevõtte loomine kui ka laiendamine äriplaani koostamisest. Ettevõtte loomisel tuleb arvesse võtta ka ettevõtte asutamise kulusid. Nende kulude suurus sõltub ettevõtlusvormist
2. Kui tulude ja kulude koondkonto kreedit on suurem kui deebet, siis tulud ületavad kulusid ning tegevuse tulemuseks on kasum. 3. Tulude ja kulude koondkonto suletakse aruandeaasta (perioodi) kasumi kontole kahjumi korral lausendiga: D aruandeaasta (perioodi) kasum K tulude ja kulude koondkonto ja kasumi korral laussendiga: D tulude ja kulude koondkonto K aruandeaasta (perioodi) kasum Kahjum märgitakse bilansi passivasse aruandeaasta (perioodi) kasumi kirjele “-“ märgiga. Kasum märgitakse bilansi passivasse aruandeaasta (perioodi) kasumi kirjele “+“ märgiga. 52 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMINE 5.1 Raamatupidamise aastaaruande eesmärk Raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. 5
2) nõuded välisvääringus euroalaväliste residentide vastu; 3) nõuded välisvääringus euroala residentide vastu; 4) nõuded eurodes euroalaväliste residentide vastu; 5) rahapoliitika operatsioonidega seotud laenud eurodes euroalakrediidiasutustele; 6) muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu; 7) euroala residentide väärtpaberid eurodes; 8) valitsussektori võlg eurodes; 9) eurosüsteemisisesed nõuded; 10) arveldused teel; 11) muud varad. Eesti Panga bilansi passivasse kuuluvad: 1) ringluses olevad pangatahed; 2) rahapoliitika operatsioonidega seotud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees; 3) muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees; 4) emiteeritud volakirjad; 5) kohustused eurodes teiste euroala residentide ees; 6) kohustused eurodes euroalavaliste residentide ees; 7) kohustused valisvaaringus euroalavaliste residentide ees; 8) IMF-i arvestusuhikute vastaskirje; 9) eurosusteemisisesed kohustused; 10) arveldused teel;
Kreeditkäive (KK) e suurenemine Lõppsaldo (LS) (LS=AS+KK-DK) Passivakonto deebetis näidatakse vähenemisoperatsioonid; passivakonto kreeditis esitatakse algsaldo, suurenemisoperatsioonid ja lõppsaldo. Passivakontode lõppsaldod kantakse bilansi passivasse. Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestiste kajastamiseks. Kontraarsel kontol on kaks tunnust: 1)ta kuulub alati põhikonto juurde; 2)ta käitub vastupidiselt põhikontole. Kontraarsed kontod jagunevad kontraaktiva kontodeks ja kontrapassiva kontodeks. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto tähendab kreeditsaldoga aktivakontot
annaabi.ee 
