1. raamatupidamise aruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad= 2. tegevusaruanne 3. audiitori järeldusotsus (kui audit on kohustuslik) Bilanss Bilanss annab teatud hetkeseisuga ülevaate ettevõtte varadest ja kohustustest, näidates, kust vahendid hangiti ning milleks neid kasutati. Aktiva varad teatud ajamomendil likviidsuse järjekorras Passiva- rahaallikad kohustuste täitmise ajale vastavas järjekorras Aktiva peab võrduma passivaga. KOLMAS LOENG 15. sept 2011 Sotsiaalne ettevõtlus ja ettevõtte ühiskondlik vastutus Sotsiaalne ettevõte peab olema probleem, mida lahendada. Sotsiaalne ettevõtlus seostub sotsiaalsete eesmäkidega ettevõtetega ja hõlmab organisatsiooni loomist, mis on nii majanduslikult elujõuline kui ka sotsiaalselt konstruktiivne. Sotsiaalne ettevõtlus (laiemas tähenduses) positiivse sotsiaalse muutuse loomine sõltumata vormist ja protsessist, mille läbi muudatus saavutatakse.
otsustada sulraha reservi suuruese üle. Reegline nõuab aga valitsus keskpanga abil, et pankade reservid oleksid suuremad kui miinumreserv, mida pangad ise valiksid. Hoiuse protsentuaalne ose, mida hoitakse kas keskpangas arvel või sularahana kommerstpangas kassas, on reservisuhe ehk kohustuslik reservinõue(r). Eestis on see 13%. Raha loomine kommertspankade poolt. Kehtib alati nõue, et aktiva peab võrduma passivaga, ehk antud juhul vaatame : D(deposiidi kohutust)=R(reserv) + L(laenud) Siin saab pank nö raha juurde teha, selle väljalaneamise ja hoiuste juurdevooga. Reservidel on ühikuline kasv, mis suurendab deposiite ja rahapakkumist. Rahapakkuminse kasv on võrdne reservide ühikulise kasvu ja avaldise 1/r korrutisega, kus r tähistab rservisuhet. Avaldis 1/r nimetatakse raha multiplikaatoriks.
AKTIVA (vara) PASSIVA (vara moodustumise allikad) Käibevara Kohustused (võõrkapital): Põhivara · Lühiajalised kohustused · Pikaajalised kohustused Omakapital Aktiva kokku Passiva kokku Bilanss on tasakaalus kui vara võrdub vara moodustamise allikatega st. aktiva võrdub passivaga. Bilansi võrdused on: VARA = VARA MOODUSTAMISE ALLIKAD AKTIVA = PASSIVA VARA = KAPITAL (VÕÕRKAPITAL JA OMAKAPITAL) OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED (VÕÕRKAPITAL) VÕÕRKAPITAL = VARA OMAKAPITAL Bilansi põhivõrdus on: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL KASUMIARUANNE 2.1 Põhimõisted TULU - aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või
Ettevõtte rahanduse 1. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neile antud õiged väited (kursiivis) 1. Rahandus ühendab endas raha, kohustuste ja aja kontseptsioone. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. 2. Finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 3. Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused passivaga. Konspektis esitatud valemist lähtuvalt on korrektne väide Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused aktivaga, ehkki sama tulemus saadakse väites toodud tehet kasutades. 4. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsarvestustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 5. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast
annaabi.ee 
