Samuti haridus ja teadus. · Vahetati välja endised ajalooõpetajad ja ülikoolide juhid. · Kirjanduse, filmi ja muusikaga said tegeleda vaid need, kes olid kommunistlikult meelestatud või allutatud ning kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonides. · Väljaspool seda võrdsustati loometegevust kontrrevolutsiooni ja vaenuliku propagandaga. Ringiliikumine oli piiratud: · 1934.a passireziim- võim ütles, kus keegi elab, ilma passita ei tohtinud NSVL-s ringi liikuda(kolhoosnikud neid ei saanudki) · 1939.a. keelati ka linnaettevõtetel ja töölistel riigisisene ringiliikumine. Saksamaa Majandus allutatud riigi juhtimisele: · Suur- ega väikeettevõtteid ei hävitatud ega riigistatud, erasektor jäi samuti alles, aga ettevõtete omanikud nimetati nüüdsest lihtsalt ,,juhtideks", keda kontrolliti.
Inimestele oma majapidamiste kaotus ei meeldinud, nii üritati vältida kolhoosi minekut. Keeldujatele pandi kõrgemad maksud, jõukamatele pandi nimeks kulakud ning nad küüditati. Küüditamine oli üks abinõu talupoegade vastupanu murdmiseks. Tegelikult ei olnud kolhooside tootlikus kõrgem, vaid oli madalam. Siiski võeti sealt ära rohkem vilja kui enne taludest. Alguses oli kolhoosiliikmete töötasu väga madal, kui üldse oli tasu. Et tagada tööjõud, kehtestati passireziim. Passis oli koht, kuhu löödi pitsat ja sissekirjutus. Sellega tegeles miilits. Miilitsal oli õigus ka tänaval passi kontrollida, või käia korterites kontrollimas. Tööle sai vaid passi ja sissekirjutusega, kuid passe kolhoosiliikmetele ei antud nii ei saanud nad minna linna elama. Tööpuudus NSVL-is kadus kõik said tööd, kuid see ei olnud alati kuigi efektiivne. Inimeste heaolule tähelepanu ei pööratud. Peale tarbekaupade oli suur puudus ka elamispinnast. Juba 1920
olnud. Raha, mis kulutati, tuli toiduainetetööstuse, kergetööstuse arvelt ja neile erilist tähelepanu ei pööratud. Täpselt nagu elamute ehitamisele. Inimesed elasid ühiskorterites. Linnadesse tuli palju inimesi, eelkõige maalt. Talunikud lahkusid maalt, sest maal hakkas toimuma kollektiviseerimine. Kolhoosid ja sovhoosid. Talupojad ei tahtnud teravilja odavalt müüa, aga riigil oli seda vaja. Elu oli raske kolhoosides, püüti linna pääseda. Selle takistamiseks seati sisse passireziim. Suur nälg, vangilaagritesse paigutamine suur terror (Stalin kõrvaldas oma vaenlasi). 1930. peetu kohtuprotsesse endiste kommunistide üle. Kinnipidamisasutuste süsteem kannab nimetust gulag. Laagreid paiknes üle kogu Venemaa... 1918 november Saksam.revolutsioon, keiser loobus võimust ja võim läks ajutisele valitsusele ja enamus neist olid sotsid. Palju revansistlikke organisatsioone. NSDAP Keelustati kõikige parteide tegevus, välja arvatud NSDAP. Ametiühingud koondati DAF- i
2002.a. andmetel on tööealist elanikkonda 12,3 mln. inimest ja relvajõududest on neist 1,1 mln. Tööpuudust riigis ei olevat ja inflatsiooni kohta andmeid ei avaldata. 1984.a. hakati asutama välisosalusega ettevõtteid, 2002.a. tühistati osaliselt toidu- ja tarbekaupade ning teenuste riiklik jaotuskorraldus ning lubati vähesed turusuhted. 1992.a. loodi Hiina ja Venemaa piirile vabakaubandus- ja majanduspiirkond, 2002.a. loodi Sinuiju linnas erihalduspiirkond, kus kehtib oma passireziim. 1998.a. hakati demilitariseerimise tsooni lähedale rajama L-Korea firmade osavõtul rajama Kaesongi tööstusparki. SKT elaniku kohta 1700 USD. 71% elektrienergiast toodetakse hüdroenergiajaamades, 1987.a. käivitati tuumalõhkepeade plutooniumi tarbeks tuumareaktor. P-Korea uraani (puhta) varu arvatakse olevat 15 000 tonni. Kaevandatakse kivi- ja pruunsütt. Ekspordiks kaevandatakse magnesiiti ja grafiiti. Masinaehitus ja metallitööstus varustavad eelkõige sõjaväge ja sõjatehaseid.
annaabi.ee 
