Enamasti jäävad Eespere teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad. Tähtsus Rene Eesperet peetakse isamaaliste koorilaulude isaks. Tema muusika mõtiskleb olemise saladuse ja elu põhiväärtuste üle. Tuntuim teos, millega Rene Eespere on end kirjutanud eestlaste südamesse, on koorilaul ,,Ärkamisaeg". Helilooming · lühiballett "Inimene ja öö" (1977) · ballett "Kodanlased" · oratoorium "Vaikuse sümfoonia" (1989) · kooriteosed: o "Passiones" (1980/2000) o "Müsteerium" (1981) o "Mediteerium" (1982/1985) o "Lehekülg Sakalamaa kroonikast" (1983) o "Kaks jubilatsiooni" (1986) o "Glorificatio" (1990) o "Festina lente"(1996) o "Mater rosae" (2003) o "Ristimetsa ilmutus" (2004) · lühiooper "Gurmaanid" (2002) · ooper "Gurmaanid 2" (2005) Tunnustused · 1989 Eesti NSV muusika-aastapreemia · 2001 Valgetähe teenetemärgi 4
Ei ole lubatav teha kurja, et sellest võiks tõusta head. Kuri taotlus rikub teo isegi siis, kui objekt on iseenesest hea. Samas ei tee hea taotlus tegu heaks, kui teo objekt on kuri, sest eesmärk ei õigusta abinõu. Asjaolud võivad tegutseja vastutust vähendada või suurendada, ent ei saa muuta tegude endi kõlbelist väärtust; mitte kunagi ei saa nad teha heaks tegu, mis iseenesest on kuri. 5. Mis on tunded (ld passiones)? 5. Tunded on emotsioonid, meeleliigutused ja kired inimese psüühika loomuomased komponendid , mis kallutavad inimese toimima või toimimata jätma sõltuvalt sellest, mida kogetakse heana või kurjana. Põhilised tunded on armastus ja vihkamine, himu ja hirm, rõõm, kurbus ja viha. Peamine tunne on armastus, mille kutsub välja hüve ligitõmme. Armastada saab ainult seda, mis on hea tõeliselt või näiliselt. 6. Kas tunded on kõlbeliselt head või halvad? 6
kammerkoor. Mõned teosed: · Lühiballett Inimene ja öö · ballettrituaal Kodalased · koreograafiline pilt Fuuriad · lastemuusikal Metsluiged · ooper Gurmaanid · Ärkamise aeg segakoorile (mees,naiskoorile ) ja klaverile (sümf.orkestrile) · Kojutulek segakoorile ja klaverile · Kontsert nr. 2 flöödile ja kammerorkestrile · Lastelaul Saanisõit · Kooriteos "Passiones" (1980/2000) · Kooriteos "Müsteerium" (1981) Eino Tamberg Sündis 27. Mail 1930 Tallinnas. Aastal 1953 lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi, kus õppis Eugen Kapi juhendusel kompositsiooni. 1953-1959 töötas helirezissöörina Eesti Raadios. 1968. aastast on ta Tallinna konservatooriumi (Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud ja 1983. aastast
Frenoloogia (F.J. Gall) “Etoloogia” (J.S.Milli “täppisteadus inimloomusest”, mis uurib igapäevaseid teadmisi; McDougall; A.Bain [emotsioon, tahe, intellekt, psüühiline energia]) Eksperimentaalne karakteroloogia (Galton) Uudishimu ja rakenduslikud mõjud isiksusepsühholoogia tekkimisel. Huvi nt füsiognoomia ja “rahvaste iseloomu” vastu. Mõõtmise idee (Cattell: “Science demands measurement!”) Personalivalik. Christian Thomasius (1655-1728) Inimeste “kalduvused” (passiones) tulenevad neljast peamisest allikast: - Ratsionaalne armastus [Vernünftige Liebe] – altruism, tahe teistele head teha 16 - Sensuaalsus [Wollust] – meeleliste mõnude (nt seksuaalsus, head toidud ja veinid) otsimine ja ebameeldivuste (nt valu) vältimine - (Sotsiaalne) ambitsioonikus [Ehrgeiz] – teistele (er. kõrge staatusega inimestele) mulje avaldamine ning nende heakskiidu otsimine. - Omandi-iha [Geldgeiz] – raha jm väärtuslike asjade ihaldamine
- indiviidide kui unikaalsete integr terviku uurimine - idee üld ja diferents psüh Huvi isiks psüh vastu - individualism, indiviidi tekkiine - huvi irratsionaalsuse vastu - mõõtmine - rahvaste iseloomu väljaselgitamine - personialivalikul Uudishimu ja rakenduslikud mõjud isiksusepsühholoogia tekkimisel. Huvi nt füsiognoomia ja "rahvaste iseloomu" vastu. Mõõtmise idee (Cattell: "Science demands measurement!") Personalivalik. Christian Thomasius (1655-1728) Inimeste "kalduvused" (passiones) tulenevad neljast peamisest allikast: - Ratsionaalne armastus [Vernünftige Liebe] altruism, tahe teistele head teha - Sensuaalsus [Wollust] meeleliste mõnude (nt seksuaalsus, head toidud ja veinid) otsimine ja ebameeldivuste (nt valu) vältimine - (Sotsiaalne) ambitsioonikus [Ehrgeiz] teistele (er. kõrge staatusega inimestele) mulje avaldamine ning nende heakskiidu otsimine. - Omandi-iha [Geldgeiz] raha jm väärtuslike asjade ihaldamine