2 4 10 112 762 102698 0,361 9,25 30,5 1469,233 6 10 112 762 102698 0,361 9,25 31 Katse lõpul 8 10 113 762 102708 0,363 9,3 31 10 10 113 762 102708 0,362 9,28 31 1469,666 Keskmine 10 112 762 102698 0,359 9,21 30,6 Vahe 0,433 Katseandmete töötlus B õhurõhk teisendatuna paskaliteks B ( mmHg) B= (5.1) 0,0075 762 B= = 101600 Pa 0,0075 p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks p1 ( mmH 2 O ) p1 = (5.2) 0,10197 110 p1 = = 1078 Pa 0,10197 Pt - töörõhk kalorimeetris Pa
Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab katse. Registreeritakse õhu rõhk kalorimeetris p1 , õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t , ja seda iga 2 minuti möödudes. Tehakse 5 mõõtmist, seejärel kirjutatakse üles kuluarvesti lõppnäit. Alustatakse teise katsega, küttevõimsusega 15 W ja korratakse eelnevat. Protokollitakse samuti õhurõhk B. 5. Katseandmete töötlus B õhurõhk teisendatuna paskaliteks B (mmHg ) B= (5.1) 0, 0075 770 B= = 10267 Pa 0,0075 p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks p (mmH 2O) p1 = 1 (5.2) 0,10197 103, 6 p1 = = 1015 Pa 0,10197 Pt - töörõhk kalorimeetris Pa Pt = B ( Pa ) + p1 ( Pa ) (5
kalorimeetris ∆t Katse kestvus on 12 minutit, mille jooksul tehakse 6 mõõtmiste lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheagse registreerimisega. Katset korratakse 2 korda erineva küttevoolu võimsusega, mille tõttu on temperatuuri tõus kalorimeetris iga kord erinev. Katseandmete töötlemine B – õhurõhk teisendatuna paskalitek B= 133,32*767= 102,26 kPa p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks 1) P1 = 109.67*9,806648= 1075,50 Pa 2) P1 = 105,33*9,806648= 1032,93 Pa Pt - töörõhk kalorimeetris Pa Pt = B(Pa) + p1(Pa) 1) Pt = 102260 + 1075,5 = 103335 Pa 2) Pt = 102260 + 1032,93 = 103292,93 Pa Erisoojuse leidmine keskväärtuses Katse kestvus 12minutit= 720 s Q Pw * 10 3 1)Q1 = 5,025 * 600 * 10-3 = 3,015 kJ 2)Q2 = 9,96* 720 * 10-3 = 5,976 kJ ∆t- temperatuuride vahe millivoltmeetritest kraadideks 1)∆t(C◦) = = 3,36◦C (tabel lisa 4)
Katse kestvus on 10 minutit, mille jooksul tehakse 6 mõõtmiste lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheagse registreerimisega. Katset korratakse 2 korda erineva küttevoolu võimsusega, mille tõttu on temperatuuri tõus kalorimeetris iga kord erinev. Katseandmete töötlemine B õhurõhk teisendatuna paskalitek B= = 100333,33 Pa p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks 1) P1 = = 1020 Pa 2) P1 = = 995,4 Pa Pt - töörõhk kalorimeetris Pa Pt = B(Pa) + p1(Pa) 1) Pt = 100333 + 1020 = 101353 Pa 2) Pt = 100333 + 995,5 = 101328,5 Pa Erisoojuse leidmine keskväärtuses Q = Pw * 10 -3 1)Q1 = 5 * 600 * 10-3 = 3 kJ 2)Q2 = 10* 600 * 10-3 = 6 kJ t- temperatuuride vahe millivoltmeetritest kraadideks 1)t(C) = = = 4,1C 2) )t(C) = = = 7,81C Õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse 1) t1 = t2-t
kg m pvedelik =20 m ×750 × 9,81 2 =¿ m3 s 147150 Pa = 1,48 bar Leian anuma põhjale mõjuva rõhu P, teades, et tegemist on välisrõhu P1 ja vedelikusamba poolt pvedelik tekitatud rõhu summa. P= p vedelik + P 1 = 12 + 1,48 = 13,48 bar Anuma põhjale mõjuva jõu leidmiseks teisendan eelnevalt leitud põhjale mõjuva rõhu uuesti Paskaliteks. p=13,48 ¯ ¿ 1348000 Pa 3 Leian anuma põhjale mõjuva jõu. F=P× S p F=1348000 Pa ×2 m 2=2696000 N=2696 kN 1.4 Vastus Arvutasin ülesandes antud anuma põhjale mõjuva jõu rõhu barides.. Esiteks anuma põhjale mõjuva rõhu P. Teiseks arvutasin samale põhjale rakenduva jõu F, teades, et põhjapindala on 2 ruutmeetrit. Vastuseks sain, et F=2696 kN
rõhuühikutest lühiülevaate. 1. SI-süsteemi rõhuühik 1 Pa (paskal). SI-süsteemis on rõhuühikuks selline rõhk, kus jõud 1 N mõjub ühtlaselt 1 m 2 suurusele pinnale 1N 1 Pa = 1 m 2 . Kuna see ühik on väike, siis kasutatakse kordseid ühikuid, nagu näiteks kPa ja MPa. Et normaalrõhk on suurusjärgus sada tuhat paskalit, siis on defineeritud vastav ühik - bar 1 bar = 10 5 Pa . Kuna meie kasutame SI-süsteemi, siis tuleb arvutusteks rõhk teisendada paskaliteks. 2. 1 mm Hg (millimeeter elavhõbedasammast). Nimetatud ühik on saadud kindla kõrgusega vedelikusamba rõhust, mis avaldub valemiga p = g h . Võttes 1 mm kõrguse elavhõbeda samba, saaksime ülaltoodud valemist selle samba poolt avaldatava rõhu 1 mm Hg = 133,3 Pa. Millimeetreid elavhõbedasammast kasutatakse tänapäevani, eriti õhurõhu iseloomustamiseks. 3. Normaalrõhk. Normaalne õhurõhk on 760 mm Hg, mille jaoks kasutatakse
annaabi.ee 
