ja vastupidavamaks. (http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/koer.htm) 1.3 Tõud Terves maailmas on 400 tõugu. 4243 koera oli kantud Eesti Kennelliidu registrisse aastal 2007. 1.3.1 Saksa-lambakoer 1.3.2 Chow chow 1.3.3 Berni karjakoer 1.3.4 Bernhardiin 1.3.5 Alaska malamuut 1.3.6 Śoti terjer ( http://et.wikipedia.org/wiki/Koer) 2. Haigused Koera levinumad haigused on hepatiit, katk, kennelköha, leptospiroos, marutaud, parvoviroos. 2.1 Hepatiit- ehk maksapõletik, hepatiidil ei esine kopsupõletiku. See haigus tuleb kontakti vahetusel, aga ainult siis kui koer on ise viirusekandja või on ise haige. Sellest haigusest saab aru kui koer keeldub söömisest, oksendab, pidevalt on kõht lahti- see on mürgitus. Silmad võivad olla natukene teistsugused, kui tavaliselt. 2.2 Katk- Samuti tekitajaks on viirus ning tekib teiste haigete koerte kontakti teel. Katkust
* koerte parvoviirus – viirus läbib platsenta, nakatab loodet, tekib väikeaju hüpoplaasia, kui sünnivad, on eluiga max 3 kuud (kutsikatel villid). * veiste viirus diarröoa viirus – kui ema nakatub enne immuunsüsteemi kujunemist, siis viirus paljuneb lõputult, vasikas on püsiinfitseeritud. Kui nakatab pärast immuunsüsteemi kujunemist, siis immuunsüsteem hakkab tööle. 6. Multisüsteemsete viirusinfektsioonide patogenees (koerte katk, koerte parvoviroos) Koerte katk – ümbrisega morbilliviirus. Ka lõvidel. Väga varieeruva kliinilise pildiga. 2-tipuline palavik: 1. tipu juures leukopeenia, 2 tipu juures tüüpilised kliinilised nähud. * nohu, köha, isutus, oksendamine, kopsupõletik, konjunktiviit, jõuetus – letargia, nahal pustulid – haavandid, sekundaarne bakteriaalne infektsioon, närvinähud, ninapeegli ja käpapadjandil sarvestumine, kutsikatel muutub hambaemail tumedamaks.
2. Loetle kvantitatiivsete andmete kirjeldamise mooduseid (statistikuid) Histogrammid ja sagedusjaotused 3. Loetle kategoorialiste andmete kirjeldamise mooduseid Tulpdiagramm 4. Epideemia ja pandeemia mõiste. Epideemia juhtude sagedus populatsioonis ületab selgelt antud piirkonnale ja aastaajale omase taseme. See kehtib antud piirkonnas püsivalt esinevate haiguste kohta. Pandeemia kui epideemia võtab rahvusvahelise ulatuse. Nt AIDS ja gripp inimestel ning koerte parvoviroos ja veiste katk. 5. Epideemia kõver (mõiste, kuidas saadakse) ja selle osad (epideemia faasid). Epideemiakõver illustreerib: Probleemi suutust, st uute juhtude esinemise arvu Epideemia edenemise kiirust Epideemiakõveral esitatakse graafiliselt haigusjuhtude esinemine ajas kas tulpdiagrammina või sageduspolügoonina. Epideemiakõver koosneb: Endeemiline tase Tõusev osa progression Tipp või platoo kulminatsioon Langev osa regression 6
tagajäsemete) intensiivne sügelus ja loomad võivad muutuda raevukateks. Haiguse raskema kulu korral tekivad kesknärvisüsteemi kahjustused, millele järgneb surm. Koerad muutuvad raevukaks, neil esineb tugev sügelemine, paralüüsid tekivad lõua- ja farünksi piirkonnas, mille tagajärjel tekib tugev salivatsioon. Haigusnähud sarnanevad marutaudile. Dif.diagnoos: veised – marutaud, BSE (hullulehmatõbi); sead - Sigade Tescheni tõbi, Sigade katk, Sigade gripp, SRRS, Sigade parvoviroos, Söödamürgistus. Lahangul: fibronekrootiline riniit, kopsuedeem, hemorraagilised lümfisõlmed, nekroosid maksas, põrnas, meningoentsefaliit. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine (peaaju, maks, põrn, kopsud, l/sõlmed), Identifitseerimine (kasvab hästi rakukultuuris), NR, ELISA IFM, seroloogiline uurimine, eosinofiilsed inklusioonid neuronite ja lümfisõlme epiteeli tuumades. Viirust võib isoleerida kraniaalnärvide ganglionitest ja ajust.
annaabi.ee 
