// Hans kirjutab mõisapreilile luuletuse. 24) Sel päeval käidi palju nõia juures abi palumas ning ta arutas rehepapiga Hansu ja Liina kokkuviimisplaane. 25) Räägu Rein tokis hetkeks sitahunnikuks muutunud nõia poolsurnuks. // Paruni tütart etendav Liina ja Hans kohtusidki. 26) Nõid suri. // Jaan küpsetas sitast ja higist piruka, sest nõia jutu järgi pidi see Luise temasse armuma panema. 27) Vanapagan võttis Hansult hinge. // Aidamees varastas parunilt vilja ja sattus seda koju sõidutades teise vankriga kokku, viis surnu Sandri juurde, jättes vilja Ärni ja Imbi saagiks. 28) Liina kavatses end ära uputada, aga Imbi ja Ärni tirisid ta välja. // Rehepapp tegi metsas lõket ja Vanapagan tuli, Sander kutsus kohale hundid kes vanamehe lõhki rebisid. 29) Öösel tuli Õuna endel Räägu Reinu juurde, lõiaks tema koeral kõri läbi, murdis katki
Kuid kohalikud ise ka käivad seal suvisel perioodil enda meisterdatud kaupu müümas. Saare läänerannikul paikneb saare vanim Saxby tuletorn. Tuletorni lähedal metsas on osaliselt säilinud 20. sajandi algul rajatud Peeter Suure merekindluse kaitserajatised. Hullos on üks suur kivi, mida tänapäeval nimetatakse Paruni kiviks. Seda sellepärast, et kivi oli tema naise lemmik koht, kus mõtlemas käia. Kivi peale on sisse graveeritud ka pühendus parunilt tema naisele. Selle lähedal on ka vanad sõjaväebarakkid, mis on jäänud laokile ja hakkavad lagunema, kuid siiski on neid huvitav vaadata. 14 EE 10 Eesti Entsüklopeediakirjastus '98 lk495 15 ,,Läänemere saared" Soren Sorensen Eesti Entsüklopeedia kirjastus '99 lk153 16 http://www.vormsi.ee/index.php?option=com_content&task=blogsection&id=7&Itemid=29
” Need sõnad ei teeks, pakkudes talle raha. Timm sõlmib kihlveo ühe jäävad Timmi saatma kogu teekonna jooksul. penni peale ning saab naeru tagasi. Laeval kohtub ja tutvub Timm Krechimiriga, kes taipab, Parun ei mõista, miks Timm ainult ühe penni peale kihla mille on Timm parunilt naeru eest vastutasuks saanud. vedas, kui ta oleks võinud saada kogu maailma varandu- Timm tutvub ka tüürimees Jonnyga, kellega üritab sõl- se. Aga Timm ütleb: „Ma juba olengi kõige rikkam inimene mida võimatut kihlvedu, et oma naer tagasi saada. Järje- kogu maailmas, sest mul on ..
Toodi Saksamaalt abitöölisi. Ka Ungern-Stenberg tellis Erastverre töölisi ning Viljandi mõisa jaoks valitseja. Uus valitseja Karnbach jäi esialgu Erastverre ja Weizenberg puutus temaga tihti kokku. Nad sobisid hästi. Weizenberg õpetas Karnbachile eesti, see omakorda temale saksa keelt. Mõisavalitseja õhutas Augustit sõitma välismaaleteadmisi täiendama ja õiget ala avastama. 1862. aasta jüripäeval ütleski ta koha üles. Lahkudes sai ta parunilt kaasa väga hea tunnistuse. Karnbach otsustas Saksamaale tagasi minna ja temast sai Augustile kogenud reisikaaslane. Kahekümne viie aastasele noormehele, kes seni polnud Võrust ja Tartust kaugemale sanud, oli esineme reis võhivõõrasse keskkonda erutav ja lootusrikas, aga samas täis kahtlusi ja kartust tuleviku suhtes. 5 Kodunt võõrsil Frankfurti jõudes oli August Weizenbergi mure leida töökoht. Selle ta leidis
nõus ning ütles, et otsigu sel juhul endale uus opmann. Kui opmanniga räägitud, läks ta preili Marchandile uudist teatama. Teel Juliette juurde, tuli talle vastu Mai, kes ütles, et preili Marchand ootab teda. Herbert astus sisse. Juliette rääkis talle seda, mis Mai oli talle rääkinud. Juliette kutsus sisse Mai ja Miina, et nemad ise Herbertile ütleksid, mis viga. Mai ja Miina rääkisid, et nende mehed olid käinud Mahtras ning Päärn oli saanud vigastada ning nad paluvad andestust parunilt. Parun ütles, et kuna nad olid seal mässanud, siis ei saa ta neile andeks anda. Kuid Mai ja Miina hakkasid selle peale nutma. Herbert märkas, et ka Juliettel pisarad voolavad. Juliette ütles, et see oleks ta viimane soov, et Herbert aitaks neid inimesi. Juliette ütles, et ta mõtleks nende emadele, kellel poleks siis enam toitjaid. Herbert nõustus. Järsku oli kuulada õuest marssimise häält soldatid olid kohale jõudnud. Miina ja Mai läksid metsa ja
nõus ning ütles, et otsigu sel juhul endale uus opmann. Kui opmanniga räägitud, läks ta preili Marchandile uudist teatama. Teel Juliette juurde, tuli talle vastu Mai, kes ütles, et preili Marchand ootab teda. Herbert astus sisse. Juliette rääkis talle seda, mis Mai oli talle rääkinud. Juliette kutsus sisse Mai ja Miina, et nemad ise Herbertile ütleksid, mis viga. Mai ja Miina rääkisid, et nende mehed olid käinud Mahtras ning Päärn oli saanud vigastada ning nad paluvad andestust parunilt. Parun ütles, et kuna nad olid seal mässanud, siis ei saa ta neile andeks anda. Kuid Mai ja Miina hakkasid selle peale nutma. Herbert märkas, et ka Juliettel pisarad voolavad. Juliette ütles, et see oleks ta viimane soov, et Herbert aitaks neid inimesi. Juliette ütles, et ta mõtleks nende emadele, kellel poleks siis enam toitjaid. Herbert nõustus. Järsku oli kuulada õuest marssimise häält soldatid olid kohale jõudnud. Miina ja Mai läksid metsa ja
annaabi.ee 
