Tal oli ajakeeraja, mille ta sai McGonagalilt aasta alguses s 7. Mis on siganurme? Võlurite küla igatüüka ligidal, kus käidi nädalavahetusti 8. Mis sa arvad, milline on Hagridi välimus?Suur mees habemega 9. Kes oli Sirius Black?Azkabani vangi põgenik, animaag ja Harry ristiisa ja Harry vanemate parim sõber 10. Kirjelda üht vabalt valitud Sigatüüka kooli vaimu (Verine Parun, Peaaegu Peata Nick...)!Verisel Parunil on alati kaelas rippunud ketid ja ta oli Slytherini maja vaim 11. Kirjelda lendluudpalli mängupõhimõtteid! Lendluudpallis on neli palli: üks pomma, kaks klommi ja kuldne kitu.Mängus on ka kohtunik, kes lendab samuti luua seljas ning kontrollib, et keegi reegleid ei rikuks. Et mängu lihtsalt võita peab püüdja kinni püüdma kuldse kitu, mis annab 150 punkti. Mängu võidab võistkond, kellel on kõige rohkem punkte, punkte saab koguda visates pommat läbi võrude.
Maardu mõisa legendid Paruni luukere hauas Koolimaja taga rohuaias, kus asub nüüd aedniku talu, on kaks vana parunite hauda. Üks haud on õõnsa hauakambri moodi, milles veel on alles säilinud inimese luukere ja metallist hallid puusärgi jalad nagu karu käpad. Hauasuu-auk on küll mullaga kinni maetud, aga vallatud poisid kisuvad hauasuu-augu lahti ja käivad hauas paruni luukeret vaatamas ja isegi "orjakeppi" andmas. Parunil, kes on sinna maetud, oli üks lollakas poeg. Poeg oli haua lahti teinud ja isa pealuu välja toonud. Pannud mõisa trepile, ise hakanud püssiga pihta laskma. Pärast visanud isa pea parkis olevasse tiiki. Jahilossi pime piinakelder ja viirastus Maardu algkool on üks vanemaid koole Eestis, sest mineval aastal pühitses ta oma kahesajast juubelipäeva. Praeguses majas, mis on endine Maardu mõisa härrastemaja, töötab kool küll vast
Nurtu kool Nurtu kunagise Oese küla elanikud aeti 1800. aastate algul küla ääremaadele ja ümberkaudsetesse naaberküladesse, sest Vana-Vigala parunil, kes oli ka Nurtu maade omanikuks, oli tekkinud mõte elumehest pojale siia Nurtu maadele mõis rajada. Ehitati uhke mõisahoone ja vajalikud kõrvalhooned. Osa neist hoonetest on veel olemas, nagu valitseja maja, magasiait, kelder jt. Mõis sai nimeks Uus-Nurme (Neu- Nurms) ja oli piirkonnas üks nooremaid. Parun B. Üexküll oli mõelnud, et kui ta lodevate elukommetega poeg saab omaette mõisaomanikuks, et siis majapidamise
vastu töötas ja ta kavaldas selles osas ka Selek Beid ja teisi üle. Tal olid kõikjal käsilased, kes teda informeerisid. Aasta jooksul suutis Timm jätta parunile juba mulje nagu ta ei tahakski enam oma naeru tagasi ega igatseks seda enam. Ta tegi oma päritavate aktsiate peale tehingu Mister Penniga ja sai endale vastu ühe laevakompanii, mille omanikuks olemine ei sõltunud enam parun Tarukist. Siis sai ta ka veel ühe nukuteatri omanikuks. Parunil oli vahepeal tekkinud raskusi võiäris. Ta sai Timmilt hiilgava idee, hakata pakendama ja müüma hoopis margariini. Sellele soovitas Selek Bei panna Timmi nime. Selek Bei andis Timmile sulepea, kuspidi olema ajajooksul iseenesest kustuv tint sees. Ta tahtis parunit äriliselt nõrgestada ja kahjustada ning, kui oli aja Timmi nõusolekut ja allkirja lepingule, et tema nime margariinil kasutada, siis soovitas ta Timmil allkiri anda just selle sulepeaga.
"Keisri hullus" on tähelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob järgmist: "See härra Bock rääkis maakeelt ja isegi õige viisakalt, aga ikkagi oli tema kõnel see sakslaste napp ja naksakas ja äramoonutav viis küljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nõksatama ajab." Kross ei markeeri Timo keelekasutust, ta lihtsalt lisab, et tema eesti keel oli iseäralik. Seevastu näiteks A. H. Tammsaare romaanis "Ma armastasin sakslast" on vanal parunil suus just see iseäralik eesti keel: "Mina armastap see eesti rahvas, selleperast tahap ma teadma. Mina moistap: teie tulep kokku, joop ja loulap, ja kui teie saama küllalt jooma ja loulma, siis teie hakkap see armas eesti rahvas juhtima ja valitsema, sest ka tema olep üks kange loulu rahvas, nagu mina ise oma korvaga kuulama." Üks paremaid võimalusi rõhutada tegelase võõrust/võõrasust ongi panna ta rääkima vigast võõrast keelt.41 Kross seda võtet Timo
"Keisri hullus" on tähelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob järgmist: "See härra Bock rääkis maakeelt ja isegi õige viisakalt, aga ikkagi oli tema kõnel see sakslaste napp ja naksakas ja äramoonutav viis küljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nõksatama ajab." Kross ei markeeri Timo keelekasutust, ta lihtsalt lisab, et tema eesti keel oli iseäralik. Seevastu näiteks A. H. Tammsaare romaanis "Ma armastasin sakslast" on vanal parunil suus just see iseäralik eesti keel: "Mina armastap see eesti rahvas, selleperast tahap ma teadma. Mina moistap: teie tulep kokku, joop ja loulap, ja kui teie saama küllalt jooma ja loulma, siis teie hakkap see armas eesti rahvas juhtima ja valitsema, sest ka tema olep üks kange loulu rahvas, nagu mina ise oma korvaga kuulama." Üks paremaid võimalusi rõhutada tegelase võõrust/võõrasust ongi panna ta rääkima vigast võõrast keelt.41 Kross seda
"Keisri hullus" on tähelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob järgmist: "See härra Bock rääkis maakeelt ja isegi õige viisakalt, aga ikkagi oli tema kõnel see sakslaste napp ja naksakas ja äramoonutav viis küljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nõksatama ajab." Kross ei markeeri Timo keelekasutust, ta lihtsalt lisab, et tema eesti keel oli iseäralik. Seevastu näiteks A. H. Tammsaare romaanis "Ma armastasin sakslast" on vanal parunil suus just see iseäralik eesti keel: "Mina armastap see eesti rahvas, selleperast tahap ma teadma. Mina moistap: teie tulep kokku, joop ja loulap, ja kui teie saama küllalt jooma ja loulma, siis teie hakkap see armas eesti rahvas juhtima ja valitsema, sest ka tema olep üks kange loulu rahvas, nagu mina ise oma korvaga kuulama." Üks paremaid võimalusi rõhutada tegelase võõrust/võõrasust ongi panna ta rääkima vigast võõrast keelt.41
annaabi.ee 
