Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"partnerlusleppe" - 4 õppematerjali

Euroopa liidu mõju Eesti majandusele
18
docx

Euroopa liidu mõju Eesti majandusele

arengut kõigis ELi riikides. Euroopa Liidu toetuste kasutamise aluseks sõlmiti 20. juunil 2014 Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel 5 fondi hõlmav partnerluslepe, milles on kokku lepitud:  rahastamisprioriteedid 5  eesmärgid ja oodatavad tulemused  euroraha kasutamise eeltingimused  vahendite administreerimise üldine korraldus. Partnerlusleppe alusel koostati rahandusministeeriumi eestvedamisel Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, mille kinnitas Euroopa Komisjon 10. detsembril 2014. aastal. Rakenduskavas kirjeldatakse rahastatavate valdkondade lõikes konkreetsemad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused (sh fondide kaupa), meetmed ning nende rahastamine: Partnerlusleppe alusel koostatakse põllumajandusministeeriumi eestvedamisel veel kaks rakenduskava:

Ühiskond → Ühiskond
12 allalaadimist
Mis on FLEGT-
20
doc

Mis on FLEGT ?

pakkuma tehnilist abi, et kõrvaldada ebaseadusliku metsaraie tegelikud põhjused, milleks on ebapädev valitsus, vaesus, puidutööstuste tootmisvõimsuste ülepaisutamine jms. (Hinnang võimalike täiendavate...) Litsentseerimisskeem rakendatakse Euroopa Liidu ja valitud puitu tootvate riikide vahel sõlmitavate kahepoolsete vabatahtlike partnerluslepete osana. Skeem sisaldab järgnevaid elemente: 1. kokkulepe puidu seaduslikkuse definitsioonis EL-i ja vabatahtliku partnerlusleppe teise osapoole vahel, 2. puidukaubanduse tarneahela kontrollsüsteemi rakendamine, 5 3. kontrollsüsteemi rakendamine puidu seadusliku päritolu tagamiseks. (Keskkonnaühenduste ja Keskkonnaministeeriumi traditsiooniline...) Peeti võimalikuks esimesed võimalikud vabatahtlikud partnerluslepped sõlmida

Metsandus → Puidukaubandus
30 allalaadimist
SOTSIAALTURUNDUS JA SOTSIAALSE SEOSEGA TURUNDUS
70
docx

SOTSIAALTURUNDUS JA SOTSIAALSE SEOSEGA TURUNDUS

Merrit.2010) Kui heategevuslikud ühendused - kolmas sektor st mitteriiklikud organisatsioonid ja mittetulundusühingud jmt - ning ettevõtted leiavad võimaluse teha koostööd ning siduda kommertseesmärgid ning sotsiaalsed eesmärgid, siis see võib märgatavat kasu tuua kõigile osapooltele sh ühiskond tervikuna. • Heategevusega tegelev osapool saab end reklaamida, sellele võib lisanduda ka rahaline tulu vastavalt partnerlusleppe ärilistele aspektidele, • Müüja saab kasu sellest, et äriettevõtet nähakse heategevust raha ja reklaamiga toetamas. Paraneda võivad brändi maine ja müügitulemused • Tarbija saab topeltkasu, ostes toote ja toetades ühtlasi heategevust. Ta tunneb end paremini tehes head ilma lisaväljaminekuta (Thompson, Pringle. 2003). Edu on aga garanteeritud vaid juhul, kui ettevõte/bränd ja heategevus jagavad n.ö

Majandus → Turundus
56 allalaadimist
Reklaaamipsühholoogia konspekt
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

2010) Kui heategevuslikud ühendused - kolmas sektor st mitteriiklikud organisatsioonid ja mittetulundusühingud jmt - ning ettevõtted leiavad võimaluse teha koostööd ning siduda kommertseesmärgid ning sotsiaalsed eesmärgid, siis see võib märgatavat kasu tuua kõigile osapooltele sh ühiskond tervikuna. · Heategevusega tegelev osapool saab end reklaamida, sellele võib lisanduda ka rahaline tulu vastavalt partnerlusleppe ärilistele aspektidele, · Müüja saab kasu sellest, et äriettevõtet nähakse heategevust raha ja reklaamiga toetamas. Paraneda võivad brändi maine ja müügitulemused · Tarbija saab topeltkasu, ostes toote ja toetades ühtlasi heategevust. Ta tunneb end paremini tehes head ilma lisaväljaminekuta (Thompson, Pringle. 2003). Edu on aga garanteeritud vaid juhul, kui ettevõte/bränd ja heategevus jagavad n.ö.

Psühholoogia → Reklaamipsühholoogia
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun