Sellepärast kasutatakse Stockhauseni muusikat kirjeldades vahel mõistet kosmosemuusika. Esimene olulisem teos oli ,,Kreuzspiel" (1951) oboele, bassklarnetile, klaverile ja 4-le löökpillimängijale. Seejärel tegeles Stockhausen mõnda aega peamiselt elektronmuusikaga. Katsetas elektronm. võimalustega. Esimesteks tähelepanu äratanud teosteks oli ,,Elektronische Studie I" (1953) ja ,,Elektronische Studie II" (1954). See on esimene elektronmuusika teos, mis sai noodistatud ja partituurina välja antud. Stockhauseni kõige kuulsam elektronm. teos on aga ,,Gesang der Jünglinge" (1955-56). See oli esimene elektronmuusika teos, mille ettekanne toimus väljaspool stuudiot. Elktronm. avaldunud uudsed ideed avaldavad teistes zanrites. ,,Gruppen" (1957) on kirjutatud kolmele orkestrile, igal orkestril oma dirigent. Eesmärk oli luua uudne muusikaline ruum, kus oleksid erinevad rütmi- ja helitasandid. Vokaalmuusikast on kõige tuntum ,,Stimmung" (1968) kuuele lauljale. Teos keskendub
pärineb 1953 aastast. Varasematest oopustest paistis silma veel seeriatehnikas kirjutatud "Kreuzpiel" (1951), mis on kirjutatud oboele, bassklarnetile ja löökpillidele. Elektronmuusika: Stockhauseni suuremat tähelepanu äratanud elektroonilised teosed on "Elektronische Studie I" (1953) ja "Elektronische Studie II" (1954). Neist esimene oli kokku pandud stuudios genereeritud erinevatest siinustoonidest, teine oli aga esimene elektronmuusika teos maailmas, mis sai noodistatud ja ka partituurina välja antud. Stockhauseni üks tuntumaid elektroonilisi oopusi on "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul" 1956). Järgmises heliteoses "Kontakte" ("Kontaktid" 1958-1960) kasutas Stockhausen Kölni stuudio võimalusi äärmise piirini: segas omavahel erinevaid lainekujusid, kasutas valge ja roosa müra generaatoreid, mitmesuguseid kajasid ja signaalide tagasisidestusvõimalusi. 1960.-1970. aastatel hakkas Stockhausen üha enam akustilist ja elektroonilist muusikat omavahel kombineerima
Elektronmuusika Elektronmuusika jäi Stockhauseni pärusmaaks Kölni stuudios. Karlheinz jõudis tõusta kunsti tasemele eksperimenteerimises. Tema esimesteks tähelepanu äratavateks teosteks on ,,Elektronische Studie I, II". ,,Elektronische Studie I" on kokku genereeritud erinevates siinushelidest stuudios. Siinusheli on kõige puhtam muusikaline heli, millel puuduvad ülemhelid. ,,Elektronische Studie II" on esimene elektronmuusikaline teos, mis sai noodistatud ja partituurina välja antud. ,,Noorukite laul" (1956) on teos, mis põhjustas skandaali oma kõlapildiga. See teos on kirjutatud aastal 1956 ning see üks tuntumaid elektronmuusika teoseid, mis väljus esimesena stuudio seinte vahelt, et seda esitada kontsertettekandena. ,,Noorukite laulu" avalik esiettekanne toimus Kölni katedraalis. ,,Kontaktid" on teos, kus Karlheinz kasutab viimase võimaluseni elektronmuusika vahendeid. 1960-1970ndatel Karlheinzi üleminek akustika ja elektronmuusika segamisele
Karlheinz Stockhausen Sarnasused bouleziga: mõlemad Messiaeni õpilased, tegutsenud Darmstadtis, elektronmuusika, serialism. Erinevused: Stockhausen ei ole ainult serialist. Kirjutas mitmes stiilis ja tehnikas. Elektronmuusika Esimene helilooja, kes suutis helitöödega tõusta elektrooniliste eksperimentide tasemelt arvestatava kunstilise tasemeni. Esimesed tähtsamad teosed: "Elektronische Studie I ja II". Teine teos oli esimene elektrooniline teos maailmas, mis sai noodistatud ja partituurina kirja pandud. Praegu tuntuimaid elektroonilisi oopusi on "Gesang der Jünglinge" (noorukite laul). Miksis kokku poisi hääle mitmekordse salvestise. "Kontakte" kasutab kõike, mida tolle aja elektronmuusika lubas kasutada. Hiljem hakkas segamaa akustilist ja elektronmuusika. Kammermuusika Ta segas aleatoorilist ja serialistlikku muusikat. Näiteks teos "Zeitmasse". Muusikud mängivad küll serialistlikult organiseeritud partiid, kuid mängivad eri taktimõõtudes ja tempodes
annaabi.ee 
