saab installida üle võrgu, järgmisena tuleks teha aktiivseks bootitav seade ehk bootimis järjekord. Seda tehakse BIOS'is. Kõvaketta partitsioneerimine. Disckdruid. Fdisck, swap fail on fail kuhu salvestatakse rammilaiendus ehk moodmälu laiendus. Saaleala inistaliseerimine. Pärast partisioonide loomist otsib installatsiooni programm, saalepartitsioone. Valige partitsioon mida soovite kasutada saalealana. Partitsioonide vormindamine toimub installatsiooni käigus. Kõik värskelt loodud partitsioonid tuleks vormindada. USR/local / home ei tule vormindada. Toimub pakettide valmine ja paigaldamine. Üksikute valikuliste pakketide paigaldamine. Paljud paketid on omavahel sõltuvuses. St. paljud paketid vajavad korrektseks töötamiseks teise tarkvara pakette või deete. Kui olete installeerimisele kuuluvate pakettide nimekirja lõpetanud
Samm 4 Järgneval ekraanil tulevad ette järgmised valikud: a) F3 Quit [välju] b) R Repair [paranda] c) ESC Don't Repair [ära paranda] Siin aknas näidatakse, milline Windows on Teile hetkel arvutisse paigaldatud. Kui Teil juhtub olema täiesti tühi ketas, siis seda akent ei pruugi ette tulla. Kui aga tuli, siis vajuta ESC klahvile, sest me ei soovi mingil juhul hakata olemasolevat Windowsi lappima (parandama). Samm 5 Siin aknas saate hakata oma kõvaketast "tükeldama" (partitsioonide tegemine) või jätate kogu kõvaketta üheks suureks kettaks. Kui Teil on üks suur ketas, valikus on ainult üks Partition1, siis soovitaksin selle kustutada ning teha see partitsioon kaheks. Kui aga ei soovi kaheks teha, siis vaata et see oleks sul valitud (liikuda saab noole klahvitega üles-alla). NB! Juhul kui arvutis on kaks ketast või ketas on juba kaheks tehtud, siis vaata, et oleks ikka see ketas, kus on Teil hetkel Windows peal. See rida peab olema valge. Tavaliselt esimene rida
tükina" kogu kõvaketast haarata, sel korral on ülejäänud ruumi kasutamiseks vaja teha eraldi partitsioonid. Kõvaketta jaotustabel (partition table) paikneb kõvaketta esimeses sektoris ning kirjeldab üli- malt neli esmast (primary) või laiendatud (extended) partitsiooni. Laiendatud partitsioon võib olla ainult viimane ning see võib sisaldada mitut loogilist partitsiooni. (Seega esmaste ja loo- giliste partitsioonide koguarv võib olla suurem kui 4.) Mõned UNIX-tüüpi operatsioonisüs- teemid jagavad partitsiooni veel omakorda viiludeks (slice). Ülimalt üks partitsioonidest on aktiivne (active). Kui alglaadimise järjekord käsib kõvakettalt süsteem laadida, otsitakse üles aktiivne partitsioon ning laaditakse sellelt operatsioonisüs- teem. Mitme operatsioonisüsteemiga arvutis pakub aktiivne partitsioon alglaadimisel esmalt hoo-
ettevõtte kohtvõrku ja Internetti ühendav funktsionaalüksus, mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. 44. marsruuter- nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku. 45. MBR- ketta jaotusele elulise tähtsusega: kui seal olevat infot rikkuda, on keeruline välja selgitada partitsioonide asukohti, mahtusid ja tüüpe. 46. mikroarvuti- ehk personaalarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 47. mikrokontroller- mikrokiip, milles on peale keskprotsessori veel komponente, näiteks mälu. 48. miniarvuti- keskmise suurusega arvuti. Mõõtmete ja arvutusvõimsuse poolest asuvad miniarvutid tööjaamade ja suurarvutite vahepeal. 49
annaabi.ee 
