6. Teatud mutantide steriilsus või eluvõimetus. 7. Mutantide alakohasus võrreldes normaalsete isenditega. 19. Homoloogilise kombinatiivse muutlikkuse tasandid: 1) Meioosi esimeses profaasis kromosoomide ristsiire 2) Kromosoomide sõltumatu lahknemine meioosi esimeses anafaasis 3) Genoomide ühinemine viljastumisel- veg paljunemisel puudub, eoselisel esineb piiratult, partenogeneesil piiratult, iseviljastumisel kõigil kolmel, ristviljastumisel on maksimaalne. 20. Mittehomoloogiline komb muutlikkus bakteritel- kombineeruvad erinevad gen struktuurid: -Transformatsioon- bakter sureb, laguneb, DNA lõike omastavad teised bakterid- tavalisse võivad tõvestavad sattuda. -Transduktsioon- uute geenide ülekanne bakterile toimub viiruse vahendusel- võib üle kanda tõvestavaid omadusi määravaid geene.
Ovulatsioonil folliikul rebeneb Munarakk vabaneb ja viljastub munasarjas Menstruatsiooniperiood on Viljastumise mittetoimumisel menstruaaltsükli osa eraldub emaka limaskesta pindmine osa ca iga 28 päeva järel Kehasisene viljastumine toimub Kahepaikse organism toodab enamusel kahepaiksetest suurel hulgal sugurakke Partenogeneesil areneb loode kahe Partenogeneesi esineb alamatel spermiga viljastatud munarakust loomadel Östrogeene toodavad nii folliikul Uute munarakkude küpsemine on kui kollakeha pärast ovulatsiooni veelgi enam naissuguhormoonide poolt takistatud Moorula rakud eristuvad kiiresti Põislootel puudub kobarlootele
Miks pole töömesilased viljakad? Moondega arengu käigus hooldatakse neid vastseid nii, et nad muutuvad hiljem steriilseteks (hormoonidega). Kuidas saavad emamesilase munadest tekkida: a) töölised, b) uued emamesilased, c) lesed. Emamesilane saab muneda mune nii, et need viljastakse, osad viljastamata. Ema ja töömesilased eristatakse hooldusega, alguses on kõik ühesugused ja osasid hakatakse erinevalt hooldama. Lesed heidetakse sügiseks välja. Partenogeneesil moodustuvate organismide iseloomustus 1) Ploidsus tavaliselt haploidsed, erandina diploidsed a. diploidse organismi saame juhul, kui areng algab diploidse munarakuga ja läbib ühe meiootilise jagunemise. Nt. teatud kõrbesisalikud. b. Pseudoviljastumine ühinevad 2 munarakku. Nt. osadel putukaliikidel. 2) Sugu tekivad tavaliselt naissoost organismid (nt. kogu liik eksisteerib emastena), erandjuhtudel isased näiteks mesilastel.
homoloogiline 1) homoloogiline kombinatiivne muutlikkus seal kombineeritakse sarnaseid analoogilisi geneetilisi struktuure * kromosoomide ristsiire meioosi esimeses profaasis * kromosoomide sõltumatu lahknemine I anafaasis * genoomide ühinemine viljastumisel Kombinatiivse muutlikkuse aste sõltub paljunemisviisist. *Vegetatiivsel paljunemisel puudub *Eoselisel paljunemisel esineb piiratud kujul, kuna sugurakud valmivad mitootiliselt aga meioos toimub eostega. *Partenogeneesil on kombinatiivne muutlikkus kuid piiratult, kuna sugurakud valmivad meiootiliselt, kuid ära jääb viljastumine. *Iseviljastumisel on kombinatiivne muutlikkus, esinb kõikidel tasanditel, aga piiranguks on sama geneetilise materjali segunemine. *Ristvijastumisel esineb kombinatiivne muutlikkus maksimaalsel määral. Modifikatsiooniline ehk mittepärilik muutlikkus. Määratakse genotüübi ja keskkonna koosmõjul. Avaldub tunnustena: * tunnused ei pärandu
tavaliselt moodustub palju eoseid, mis levivad eriviisidel küllaltki hästi. Eostes esineb pärilik muutlikkus kahel tasandil a.) mutatiivne muutlikkus (kõigis eostes), b.) kombinatiivne muutlikkus (vaid meioosis tekkinud eostes). Suguline paljunemine. Sugulise paljunemise erijuhtumid: partenogenees (isendi areng toimub viljastamata munarakust). Nii taimedel kui loomadel ( selgrootud ja selgroogsed). Selgroogsetest mõned kalkuni tõud. Partenogeneesil võivad tekkida a.) haploidsed isendid või b.) harvem võivad moodustuda diploidsed (areng käivitub diploidsest munarakust) või ühineb munarakk ja polotsüüt (pseudoviljastumine). Partenogeneesil võivad tekkida a.) emased isendid (levinum selgroogsetel) või isased (putukatel). Partenogenees võib olla ainus paljunemisviis organismi jaoks nt: teatud kõrbesisalikud (elavad ainult emased, ca. 20 liiki) või vahelduv (nii partenogeneetilisel kui tavalsielt). Tabel 3. Ploidsus mesilastel
annaabi.ee 
